spot_img

Lähis-Ida astub suurema sõja äärelt tagasi

Iisrael teatas, et on valmis mitte enam eskaleeruma, kui Iraan sama teeb.

Kui Iisraeli vasturünnak Iraani vastu on lõppenud, näib, et Lähis-Ida tõmbub praegu tagasi laiema sõja äärelt.

Järgides president Joe Bideni survet vältida Iraani tuumarajatiste või energiatootmisrajatiste löömist, keskendusid Iisraeli kaitsejõud (IDF) sõjalistele objektidele, nagu õhukaitse, rakettide ja droonide tootmine, ning stardipaikadele 26. oktoobri alguses.

Rünnak tuli kättemaksuks selle eest, et Iraan tulistas 1. oktoobril Iisraeli pihta ligi 200 ballistilist raketti. Iisrael teatas, et enamik neist on alla lastud, kuid teated õhubaaside kahjustustest tulid hiljem.

Iisraeli president Benjamin Netanyahu nimetas rünnakut “täpseks ja võimsaks” ning ütles, et see vastab kõigile Iisraeli eesmärkidele.

Iraani välisministeeriumi pressiesindaja ütles 28. oktoobril, et Iraan “kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid, et anda sionistlikule režiimile [Iisraelile] kindel ja tõhus vastus”. Ta ei öelnud, kuidas Iraan konkreetselt reageerib.

Kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles, et tema valitsus otsustab, kuidas kõige paremini reageerida ja näidata Iraani võimu Iisraelile, öeldes, et rünnakut ei tohiks “alahinnata ega liialdada”.

Iraani riiklik uudisteagentuur teatas, et kahju on piiratud ja märkis, et lennureisid taastusid 26. oktoobril kell 9 hommikul.

Uus heebreakeelne sotsiaalmeediakonto X-is Khamenei jaoks peatati päev pärast selle loomist, kui ta postitas: “Sionistlik režiim tegi vea”, otsustades kätte maksta.

Energiaturud reageerisid positiivselt 28. oktoobri alguses. Naftahinnad kukkusid peaaegu 4 dollarit barreli kohta, samal ajal kui Pärsia lahe piirkondlikud aktsiaindeksid tõusid.

USA president Joe Biden kutsus üles peatama eskaleerumist, mis on tekitanud hirmu laiema Lähis-Ida sõja ees, mis tuleneb aastapikkusest Iisraeli-Hamasi konfliktist Gazas ja Iisraeli tungimisest Lõuna-Liibanoni, et takistada terrorirühmitusel Hezbollah rakettide saatmist Põhja-Iisraeli.

Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant ütles, et Iraan ei saa enam kasutada Iisraeli vastu oma asevalitsejaid Hamasi Gazas ja Hezbollah’d Liibanonis. Need kaks rühma “ei ole enam tõhus vahend” Teheranis, ütles ta kõnes.

Gallant ütles, et Hamas ei toimi Gazas enam sõjalise võrgustikuna ning et Hezbollah’ kõrgem juhtkond ja suurem osa selle raketivõimekusest on kõrvaldatud.

Iisrael teatas, et ei lähe kaugemale, kui Iraan oma tuld hoiab, kuid ähvardas eskaleeruda, kui Iraan laseb välja kolmanda raketiplahvatuse.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei osaleb 27. oktoobril 2024 Teheranis toimuval kohtumisel. (Iraani kõrgeima juhi büroo AP kaudu)
Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei osaleb 27. oktoobril 2024 Teheranis toimuval kohtumisel. Iraani kõrgeima juhi büroo AP kaudu

Iraani president Masoud Pezeshkian ütles, et Iraan ei otsi sõda, vaid annab “asjakohase vastuse”.

Analüütikute sõnul võib Teheran otsustada praegu tagasi hoida otsest jõulist kättemaksu, sest see võib paljastada tema nõrkused ja kutsuda Iisraeli jõulisemalt reageerima.

“Iraan mängib maha rünnakute mõju, mis on tegelikult üsna tõsised,” ütles Londonis asuva mõttekoja Chatham House Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika programmi direktor Sanam Vakil.

Ta ütles, et Iraan on sõjaliste ja majanduslike piirangute tõttu “kastis” ning et USA valimistest tingitud ebakindlus ja selle mõju Ameerika poliitikale piirkonnas.

26. oktoobri rünnak Iisraelist 1,000 miili kaugusel asuvatele aladele tuli lainetena, vahendab The Times of Israel. Esimene laine oli suunatud Iraani õhukaitse vastu, mis väidetavalt hõlmas ka Süürias asuvaid objekte.

Sellel Iisraeli armee esitatud fotol väljuvad relvastatud Iisraeli õhujõudude lennukid tundmatust kohast, et rünnata Iraani, 26. oktoobril 2024. (Iisraeli armee AP kaudu)
Sellel Iisraeli armee esitatud fotol väljuvad relvastatud Iisraeli õhujõudude lennukid tundmatust kohast, et rünnata Iraani, 26. oktoobril 2024. Iisraeli armee AP kaudu

Järgmised lained tabasid droonide ja ballistiliste rakettide tootmiskohti, neid, mida kasutati Iraani rünnakutes Iisraeli vastu 14. aprillil ja 1. oktoobril, samuti stardipaiku. Sihtmärgid olid Teheranis ja selle ümbruses ning kahes Lääne-Iraani provintsis, Khuzestanis ja Ilamis.

Satelliidifotod näitasid, et kaks salajast sõjaväebaasi, Parchinis ja Khojiris väljaspool Teherani, said kahjustada, vahendab The Associated Press. Tehased valmistasid rakettmootoritele rakette ja segatud tahket kütust. Analüütikud ütlesid, et rünnak raskendab Iraanil tulevase raketirünnaku korraldamist Iisraeli vastu.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri andmetel korraldas Parchini baas varem kõrgete lõhkeainete katseid, mida saaks kasutada tuumarelvade käivitamiseks. Iraan on eitanud tuumarelvaprogrammi olemasolu.

Plahvatustest teatati Teheranis ja selle ümbruses umbes kell 2.15. Iraani sõjaväe ja riiklike uudisteagentuuride andmetel tapeti neli sõdurit ja üks tsiviilisik.

Diplomaatilisel rindel toimus mõningane liikumine läbirääkimistel ajutise Gaza relvarahu üle.

Iisraeli Mossadi luureagentuuri juht sõitis 27. oktoobril Katari Dohasse, et pidada kõnelusi CIA direktori William Burnsi ja Katari peaministriga, teatas Netanyahu büroo.

Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi tegi 27. oktoobril ettepaneku kehtestada kahepäevane relvarahu nelja Iisraeli pantvangi vahetamiseks vastutasuks mõnede Palestiina vangide eest. Hamas on aga ettepaneku juba tagasi lükanud.

Diplomaadid ütlesid, et Iisrael ei liigu tõenäoliselt lõplikult enne USA presidendivalimisi.

Piirkond on olnud sõjas alates Hamasi terrorirünnakutest Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023, mille tagajärjel hukkus 1 200 inimest, tuhanded said vigastada ja üle 250 rööviti.

Associated Press ja Reuters aitasid sellele raportile kaasa.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -