Austraalia majandus püsis märtsikvartalis tasane, mida laekur Jim Chalmers süüdistas kõrgemates intressimäärades, püsivas inflatsioonis ja globaalses ebakindluses.
Austraalia statistikabüroo (ABS) teatas, et rahvamajandus kasvas vaid 0,1 protsenti. Nominaalväärtuses kasvas sisemajanduse koguprodukt 1,4 protsenti, kaubandustingimused kasvasid 0,2 protsenti.
Samal ajal langes majapidamiste säästude ja sissetulekute suhe 1,6 protsendilt 0,9 protsendile.
“Paljud majandused kogu maailmas tunnevad kõrgemate intressimäärade ja kõrge, kuid mõõduka inflatsiooni mõju,” ütles hr Chalmers.
Kuid varahoidja ütles ka, et Albanese valitsus on majanduskasvu kiirendamiseks õigel teel, eriti hiljutise föderaaleelarve prioriteetidega.
“Sellel keerulisel ülemaailmsel taustal registreeris Austraalia kiirema aastase kasvu kui enamik suuremaid arenenud majandusi – kiiremini kui Kanada, Itaalia, Ühendkuningriik, Jaapan ja Saksamaa,” kinnitas hr Chalmers.
“Pärast valimisi on Austraalias registreeritud ka kiirem tööhõive kasv kui ühelgi suuremal arenenud majandusel.”
Hr Chalmers väitis, et uued äriinvesteeringud kasvasid Albanese valitsuse ajal, aastapõhise keskmise kasvuga 6,6 protsenti.
“Meie eelkäijate ajal läks keskmine kasv tagasi 1,5 protsenti aastas.”
Lisaks ütles laekur, et valitsus kolmekordistas hulgiarvete stiimulit ja energiaarvete leevendamist, mis laiendas tervishoiuteenuseid ja abi leibkondadele.
Hr Chalmers lisas, et õiglase töö komisjoni hiljutine otsus suurendada kaasaegseid preemiamäärasid 3.75 protsenti aitaks parandada leibkondade sissetulekuid. Tõus on lisaks plaanitud 0,5-protsendilisele pensionilisa garantiimäära tõusule.
Kriitikud ütlevad, et kindel majanduskasv peegeldab poliitilisi puudujääke
Liberaalse partei sõnul oleks valitsus pidanud inflatsioonile keskenduma esimesest päevast alates, et riik ei oleks praeguses majandusolukorras.
“Tänased andmed kinnitavad seda, mida austraallased tunnevad – nad on tööjõu all vaesemad. See on šokeeriv andmekogum ja Austraalia leibkondadele täiesti laastav,” ütles hr Taylor.
“Mis tahes meetmel ei paku labor tugevat majandusjuhtimist. Ainus, mis austraallaste pead selles elukalliduskriisis vee peal hoiab, on nende töökohad.”
Avalike suhete instituut (IPA) juhtis tähelepanu ka sellele, et tööjõuvalitsuse strateegia meelitada majanduskasvu suurendamiseks Austraaliasse rohkem sisserändajaid ei töötanud rahvamajanduse arvepidamise aruande põhjal.
Instituudi sõnul avaldab planeerimata ränne tohutut survet riigi eluaseme- ja taristuturgudele, põhjustades edasisi majandusraskusi.
“Föderaalvalitsusel on kohustus tagada jätkusuutlik majanduskasv tootlikkuse suurendamise kaudu, mitte lihtsalt tuues sisse rekordarvu saabujaid, keda me ei suuda majutada,” ütles IPA tegevdirektori asetäitja Daniel Wild.
Varem ütles CreditorWatchi peaökonomist Anneke Thompson, et rände vähendamine aitab vähendada elukalliduse survet.
“Võitlus inflatsiooniga pole veel kaugeltki lõppenud, viimased kangekaelsed kategooriad – eluase, kütus, elekter, tervishoid, haridus ning finants- ja kindlustusteenused – osutuvad hinnakujunduse kontrolli alla saamiseks keeruliseks,” ütles pr Thompson.
“Rekordiliselt suur rahvastiku kasv on siin tõenäoliselt soodustav tegur ja siit loodetakse, et sissetuleva välisrände vähendamine aitab vähendada nende oluliste teenuste hinnatõusu.”
Samal ajal väljendas Austraalia jaemüüjate assotsiatsioon (ARA) muret tänapäevaste preemiamäärade tõusu pärast, kuna see suurendaks ka äritegevuse kulusid.
“Kuna suvalised kulutused aeglustuvad ja tegevuskulud kasvavad kõikjal, seab palgatõus ilma tootlikkuse paranemiseta ettevõtted, eriti väikeettevõtted, märkimisväärse surve alla ja võib lõpuks viia hinnatõusuni,” ütles ARA tegevjuht Paul Zahra.
