Autor: Steve Watson Summit Newsi kaudu,
Saksa teadlaste uues uuringus jõuti järeldusele, et näomaskid võivad isegi lühiajalise kandmise korral põhjustada süsihappegaasi mürgitust ja võivad rasedate naiste kandmisel oluliselt kaasa aidata surnult sündimisele, samuti munandite talitlushäirele ja kognitiivsete funktsioonide halvenemisele lastel ning muule hävitavale mõjule ehk terviseprobleemide teke.
Nagu teatas Daily Mail, sisaldab ajakirjas Heliyon avaldatud uurimus ülevaade 43 varem avaldatud uuringust, mis käsitlevad kokkupuudet CO2-ga, maskide kandmist ja rasedust.
Uuringus märgitakse, et isegi lühiajaline kokkupuude nii madala CO2 kontsentratsiooniga kui 0,3% põhjustas ühes uuringus nii tiinetel rottidel kui ka noortel hiirtel ajukahjustusi, suurenenud ärevust ja mälu halvenemist.
Teises, kui isashiired puutusid nelja tunni jooksul kokku 2,5-protsendilise CO2-ga, hävisid munandirakud ja sperma. Inimeste jaoks oleks sama aja jooksul 0,5 protsenti CO2-st.
Veel üks katse avastas, et tiinetel rottidel, kes puutusid kokku vaid 3 protsendi CO2-ga, mis oleks inimeste puhul võrdne 0,8 protsendiga, tekkis surnult sündimine ja sünnidefekte.
Uuring viitab ka uuringutele, mille kohaselt vaid viis minutit maski kandmist põhjustas CO2 taseme tõusu 1,4–3,2 protsendini.
Kuigi nad märgivad, et ülevaade sisaldab ainult “kaudseid tõendeid”, viitavad teadlased surnultsündide arvu kasvule pandeemia ajal, öeldes, et maskid võisid kaasa aidata.
Rootsi teadlased leidsid varem, et pärast pandeemiat kasvas surnult sündimise määr seitsmelt 1000 sünni kohta 21-le 1000 sünni kohta, samas kui Ühendkuningriigi juhtivas haiglas kasvas surnult sündide määr neli korda.
“On kaudseid tõendeid selle kohta, et populaarne maskide kasutamine võib olla seotud praeguste tähelepanekutega surnult sündide märkimisväärse 28-33 protsendilise tõusu kohta kogu maailmas,” kinnitasid Saksa teadlased.
Samuti märgivad nad, et uuringud näitavad, et pandeemia ajal sündinud laste verbaalne, motoorne ja üldine kognitiivne jõudlus on kahe täieliku standardhälbe võrra väiksem.
Dr Kevin Bassil, raku- ja molekulaarbioloogia doktoril, on uuringu kohta üksikasjalik teema, mille saab linkida allpool:
Leiud haakuvad Ühendkuningriigi tervisejulgeolekuagentuuri (UKHSA) avaldatud aruandega, milles jõuti järeldusele, et “ei ole võimalik esitada tõendeid”, mis tõestaksid, et meditsiinilise kvaliteediga näomaskid kaitsesid haavatavaid inimesi COVID-i eest.
Paljud uuringud on jõudnud samale järeldusele, kuid vaatamata sellele kannavad inimesed endiselt maske, mõned koolid sunnivad lapsi ikka veel maske kandma ning mõned lennufirmad ja reisifirmad nõuavad endiselt maskide kandmist.
Pandeemia algusest peale on üldteada olnud, et maskid ei tee praktiliselt midagi. Neid, kes osutasid vastupanu, isegi arste, karistati ja neil keelati oma muret avalikult väljendada.
See käib käsikäes tohutult kahjulike sulgemistega.
Millal on piisavalt?
