Vastavalt ImmunoHorizonsis avaldatud eelretsenseeritud uuringule näitavad uued tõendid, et vaktsineeritud isikud võivad mRNA COVID-19 vastu vaktsineerimisega loodud antikehi aerosoolide kaudu vaktsineerimata isikutele edastada.
Laiendatud nõuded maskidele võimaldasid Colorado ülikooli teadlastel hinnata, kas vaktsineeritud isikud võivad üle kanda COVID-19 vaktsiinidest toodetud aerosoolitud antikehi. Aerosoolid on õhus olevate osakeste või tilkade (nt õhutolm, udu, aurud või suits) toodetud või looduslikult esinev suspensioon, mis võib imenduda naha kaudu või sisse hingamise kaudu.
Teadlased kasutasid testide kombinatsiooni, et tuvastada SARS-CoV-2-spetsiifilisi antikehi maskidest, mida vaktsineeritud laboriliikmed kandsid ja annetasid päeva lõpus anonüümselt. Antikehad on immuunsüsteemi poolt toodetud valgud, mis ringlevad veres ja neutraliseerivad võõraineid nagu bakterid ja viirused.
Kooskõlas teiste esitatud tulemustega tuvastasid teadlased nii immunoglobuliin G (IgG) kui ka immunoglobuliin A (IgA) antikehad vaktsineeritud isikute süljes ja nende maskidel.
Oma tähelepanekute põhjal oletasid teadlased, et üksikisikute vahel võib toimuda tilkade või aerosoolitud antikehade ülekanne, sarnaselt sellele, kuidas tilgad ja aerosoolitud viirusosakesed kanduvad sama teed pidi.
Oma hüpoteesi kontrollimiseks hankisid ja võrdlesid nad vaktsineeritud, vaktsineerimata ja COVID-19-positiivsetes leibkondades elavate vaktsineerimata laste ninatampooni.
Tulemused näitasid, et kõrge IgG sisaldus vaktsineeritud vanemate ninas oli “oluliselt seotud” intranasaalse IgG suurenemisega samast leibkonnast pärit vaktsineerimata lapsel, eriti võrreldes “avastatud SARS-CoV-2-spetsiifiliste antikehade täieliku defitsiidiga” nina kaudu. Tampoonid, mis on saadud vaktsineerimata perede lastelt. Sarnane suundumus leiti samades proovides IgA-ga.
Teisisõnu, nende leiud viitavad antikehade aerosoolide ülekandumisele COVID-19-ga vaktsineeritud vanemate ja nende laste vahel ning selle ülekandumise tendents on otseselt seotud vaktsiini saanud inimestelt leitud nasaalsete ehk ninakaudsete või suukaudsete antikehade hulgaga. Mõte seisneb selles, et tekkinud antikehad lendlevad õhus ja sedasi võivad nakatuda lähedal olevaid inimesi.
Seda tüüpi levikut nimetatakse “passiivseks immuniseerimiseks”, kus antikehad – peamiselt IgA – vahetatakse inimeste vahel tegelikult hingamisteede tilkade kaudu, kirjutas Brian Hooker, Children’s Health Defense teadusdirektor, kellel on biokeemiatehnoloogia doktorikraad Epoch Timesile. “Kuid see annaks “kõrvalseisjatele” minimaalse immuunsuse, kuna algsed mRNA vaktsiinid pakuvad nii vähe kaitset.”
Hr Hooker ütles, et passiivne immuniseerimine võib kõrvalseisjates esile kutsuda autoimmuunsuse ja “kõikvõimalikke reaktsioone” sarnase “COVID-19 Ig [immunoglobuliini] antikehade ja inimese valkude vahelise molekulaarse mimikri tõttu”.
Uuringud on näidanud, et võõrmolekulide ja inimmolekulide vaheline molekulaarne mimikri võib põhjustada autoimmuunvastuse, mis põhjustab antikehade ebaõiget toimimist ja vastasmõju inimese valkude vastu. Autoimmuunsus viitab immuunreaktsioonile, kus keha ründab oma kudesid, mille tulemuseks on kahjustus või haigus.
Hr Hooker ütles, et uuring viitab sellele, et kui Ig-antikehi saab inimeselt inimesele edasi kanduda, on võimalik, et ka COVID-19 vaktsiinide tekitatud piigivalk kandub edasi.
“See võib põhjustada kõrvalseisjate immuniseerimist ja probleeme, mis on seotud valgu toksilisusega vereringe komponentidele ja teistele kudedele,” lisas ta.
COVID-19 vaktsiinidele anti luba ilma levikut hindavate uuringuteta
COVID-19 vaktsiinid, mis kasutavad mRNA tehnoloogiat, nagu Pfizer ja Moderna, said ülemaailmse loa, ilma et oleks uuritud mRNA-d sisaldavate lipiidide nanoosakeste (LNP) või hiljuti vaktsineeritud inimese rakkudes toodetud piigivalgu ekspressiooni.
Teabevabaduse seaduse taotluse alusel avalikustatud konfidentsiaalne Pfizeri dokument (pdf) viitab sellele, et vaktsineerimata inimene võib vaktsineeritud inimese õhu või naha kaudu kokku puutuda COVID-19 vaktsiinide sisuga ning viitab võimalusele, et tulemuseks võib olla vaktsiini sellisest kokkupuutest.
Pfizeri Jaapani biojaotusuuring näitas, et COVID-19 vaktsiini piigivalk võib süstekohast läbi vere liikuda ja koguneda elunditesse ja kudedesse, sealhulgas põrnas, luuüdis, maksas, neerupealistes ja munasarjades. Vaktsiini mRNA on olemas alates vaktsineerimise päevast ja võib püsida vereringes nädalaid pärast vaktsineerimist.
Prantsuse apteekri ja bioloogi Helene Banouni 2022.aasta infectious Diseases Researchi dokumendi (pdf) kohaselt võivad mRNA COVID-19 vaktsiinide LNP-d erituda kehavedelike kaudu ja läbida transplatsentaarse barjääri.
Proua Banouni sõnul ringlevad pärast COVID-19 vaktsiini saamist organismi poolt toodetud teravikvalgud eksosoomidena või rakuväliste vesiikulitena, mis vabanevad rakkudest, mis transpordivad tsirkulatsiooni kaudu valku. Eksosoome leidub süljes, veres, uriinis ja tserebrospinaalvedelikus. Arvestades, et mRNA vaktsiine on laialdaselt levinud, on farmakokineetilised uuringud õigustatud, et teha kindlaks, kuidas need organismist erituvad ja milliseid COVID-19 vaktsiinide komponente vaktsineeritud inimene edasi kandub, ütles ta.