Bürokraatia ja poliitilise surve tõttu hoitakse raha vabastamist, samas kui fondi rahastamiseks kasutatud laenude intressid on hüppeliselt kasvanud…
Tervelt üheksa EL-i liikmesriiki ei ole veel saanud sentigi Euroopa Liidu loodud taastamisfondist, et anda rahalist abi koroonaviiruse pandeemia järgsetele riikidele.
Taastamisfond pidi olema kiire rahastamissüst ELi majandustele pärast pandeemiat; 800 miljardi eurosest abipaketist on aga praeguseks jaotatud vaid 150 miljardit eurot, mis on jõudnud vaid 18 riiki.
Brüsselis on üha enam kuulda, et mõne investeeringu elluviimine enne Taastamisfondi aegumist 2026.aastal võib osutuda võimatuks.
Raha saamiseks peab riik esitama Euroopa Komisjonile maksetaotluse. See on aga võimalik alles pärast konkreetsete investeerimistingimuste täitmist antud osa puhul nn verstapostide saavutamisel. Nende täitmata jätmisel blokeerib Euroopa Komisjon makse.
See juhtus Itaalia puhul, kellel on komisjoni sõnul probleeme kohustuste täitmisega. Rooma sai raha kaks osamakset, kuid komisjon külmutas kolmanda osamakse, kuna nn verstapostid ei olnud täidetud.
Mõned EL-i riigid on juba ülevaadatud investeerimisplaanid komisjonile esitanud ja Brüsseli ametnikud eeldavad, et lähinädalatel ühinevad nendega ka teised. Komisjon lubab teha kõik endast oleneva, et anda nende juhtumi kohta hinnang niipea kui võimalik.
Siiani pole Taastamisfondist ühtegi eurot saanud Poola, Saksamaa, Ungari, Eesti, Rootsi, Soome, Holland, Belgia ja Iirimaa.
«Ukraina sõja tagajärjel on toimunud tohutu inflatsioon, energiahindade tõus ja keskmise EL-i elaniku elukallidus on tõusnud. Vahepeal ei võtnud Euroopa Komisjon oma taastamisfondi puudutavates plaanides sellist stsenaariumit üldse arvesse,” ütles Poola õigus ja õiglus (PiS) parlamendiliige, Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni liige Bogdan Rzońca.
“Mõned eesmärgid, mille komisjon ELile seadis, olid algusest peale saavutamatud,” lisas ta.
Tema arvates oleks tulnud lihtsalt eraldada raha pandeemia tagajärjel kõige enam kannatanud valdkondadele, näiteks tervishoiu parandamiseks, tööpuuduse vastu võitlemiseks ja ettevõtete abistamiseks. “Oli lihtsaid lahendusi, kuid komisjon püüdis ebarealistlikke ambitsioone,” ütles ta.
See pole Brüsseli ainus häda. Taastamisfondi rahastamiseks laenas Euroopa Komisjon ELi nimel kapitaliturgude kaudu. Praegu on probleemiks nende laenude teenindamise kulude järsk tõus, mis kaetakse ELi 2021.–2027.aasta eelarvest.
Fondi loomisel eeldati, et keskmine intressimäär tõuseb järk-järgult 0,55 protsendilt 2021.aastal 1,15 protsendini 2027.aastal. Selle tulemusena eraldati 2021-27 eelarves 14,9 miljardit eurot sissenõudmise intresside tagasimaksmiseks fondi laenudesse.
Samal ajal on intressimäärad täna oluliselt kõrgemad.
See tähendab, et 14,9 miljardit eurot kasutatakse ära 2023.aasta suveks ehk esialgsest plaanist rohkem kui neli aastat varem.
“Simulatsioonid näitavad, et laenuteeninduse kulud ulatuvad perioodil 2021–2026 34 miljardi euroni,” selgitas majandusvolinik Paolo Gentiloni hiljutisel Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni koosolekul.
