Soome ja USA vahelise kaitsekoostöö lepingu (DCA) läbirääkimised toimusid eelmisel nädalal Katajanokkal.
Läbirääkimised Soome poolt Välisministeeriumi poliitikaosakonna osakonnajuhataja asetäitja Mikael Antell ütleb, et leppe teksti on aruteludes korra läbi vaadatud “liitlaste seas positiivses ja lahendusi otsivas vaimus”.
Mikael Antell
PRESIDENT Sauli Niinistö on kahepoolset lepingut põhjendanud Soome julgeoleku maksimeerimisega. “Selles osas on USA märkimisväärne tegur,” ütles Niinistö nädal tagasi Yle intervjuus.
Läbirääkimisi juhtiva Antelli sõnul tugevdab DCA lepe Soome heidutus- ja kaitsevõimet USA kohaloleku ja kaitsematerjali võimaliku eelpositsioneerimise kaudu.
“Kõige olulisem on see, et lepe võimaldab sujuvat koostööd Ameerika Ühendriikidega kõigis julgeolekuolukordades ja ka lühikese etteteatamisega,” hindab Antell.
“Põhimõtteliselt alluvad USA väed oma seadusandlusele.”
Soomel on vaid mõnda aega olnud aega olla NATO riigina.
Antelli sõnul täiendab USAga läbiräägitav uus leping NATO liikmelisust. “DCA kui leping on väga praktiline,” ütleb Antell.
Tuumarelvad ei ole lepinguga hõlmatud.
KAITSEKOOSTÖÖ SOOME ja USA vahel on kiiresti tihenenud. Kahe riigi vastastikuse mõistmise memorandumis lepiti kokku juba 2016.aastal ning tõsisemaid ühiseid samme astuti pärast Venemaa ründamist Ukrainale.
Presidendid Niinistö ja Biden kohtusid Washingtonis märtsis 2022. Toona teatasid kaks riiki tihedamast kaitsekoostööst.
Soomel on mitmeid erinevaid kaitsekoostööga seotud lepinguid, näiteks nn asukohariigi leping NATOga. “Erinevus seisneb selles, et see on siduv riigileping ja selle ulatus on palju laiem,” ütleb Antell.
“DCA leping võimaldab USA Kongressi Pentagonile eraldatud vahendite kaudu vägedel riiki siseneda, kohapeal viibida, materjali eelladustada ja võimalikke infrastruktuuriinvesteeringuid,” ütleb Antell.
USA poolelt kuuluvad läbirääkimiste delegatsiooni esindajad riigi välisministeeriumist, kaitseministeeriumist Pentagonist ning sõdurid Euroopas paiknevatest USA vägedest.
Antelli sõnul on USA jaoks lepingus kõige olulisem see, et nad teaksid, mis tingimustel võib Soome tulla ja siin tegutseda.
KAHEPOOLSETE kaitselepingute eelisteks on üldiselt peetud näiteks luureinfo paremat liikumist ja otsuste tegemise sujuvust võrreldes suurema alliansiga.
Julgeolekupoliitikaga kursis olev teadusdirektor Hanna Ojanen on varem väitnud, et kahepoolsed kaitselepped on suurriikide tüüpiline tegutsemisviis.
“Kahepoolsed lepingud on mugavad, sest neis võib olla iseotsustav pool,” hindas Ojanen mullu Helsingin Sanomates.
NORRAS võimaldas sealne DCA lepe USA sõduritele ja hävitajatele ligipääsu näiteks Oslo lähedal asuvale Rygge lennujaama alale. Norra meedia andmetel investeerib Pentagon Rygges umbes 170 miljonit eurot. Investeeringud on põhjendatud tegevuse tõhustamisega.
“Suurem osa investeeringutest on selleks, et vägesid vastu võtta, kui nad tulevad ja lähevad,” ütles USA välisministeeriumi abivälisminister Douglas D. Jones veebruaris antud intervjuus.
MILLISED võiksid olla USA investeeringud Soome?
«Selle üle on vara spekuleerida, kuid teoreetiliselt võib see olla näiteks F-35 hävitajate hooldushall. Praktikas midagi, mida ühiselt vajalikuks peetakse,» räägib Antell.
„Samuti on lepingus määratletud objektid ja valdkonnad, kuhu koostöö keskenduks. Põhimõtteliselt on need sõjaväepiirkonnad ja garnisonid. Põhimõtteliselt võib neid olla rohkem kui üks, aga arutelud on selles osas veel lahtised,» ütleb Antell.
Tema sõnul ei sihi USA enam eelkõige alalist kohalolekut, vaid nad tegutsevad rotatsiooni põhimõttel ehk roteeruvad vägesid erineva kestusega perioodidel.
HS-i teatel jätkuvad ametliku tasandi läbirääkimised Soome ja USA vahel järgmise aastani, misjärel liigub leppeprojekt parlamendis kaalumisele.
Norra kaitseminister Odd Enoksen (vasakul) ja tema USA kolleeg Lloyd J. Austin III leppisid 2021.aasta novembris Virginia osariigis Arlingtonis kokku kaitsekoostöö tihendamises kahe riigi vahel.
LÄBIRÄÄKIMISTEL POLE DCA LEPINGU ÜKSIKASJADE KOHTA INFOT avalikustatud, kuid midagi võib järeldada sarnastest lepingutest, mis USA on sõlminud teiste NATO riikidega.
USA peab praegu DCA lepingu läbirääkimisi lisaks Soomele Taani ja kaitseliitu taotleva Rootsiga. USA püüab muuta DCA lepingutel sageli sama sisu.
DCA-s on lisaks eeltoodule üksikasjalikult kokku lepitud Ameerika vägede kriminaaljurisdiktsioon, partnerriigi toll ja maksupraktika. Leping on ajutine, Soome ja USA vahel, alguses vist kümme aastat.
NORRA ON oma DCA lepingus kokku leppinud kolme lennujaama ja ühe mereväejaama, mida USA, tema väed ja lepingupartnerid saavad vabalt kasutada.
Kui läbirääkimised algasid, oli USA taotlenud juurdepääsu veelgi suuremale territooriumile. Alasid ei nimetata lepingutes baasideks, vaid üldkasutatavateks aladeks, inglise keeles kokkulepitud rajatisteks ja aladeks.
USA-l on Norraga pikaajaline kaitsekoostöö, kuna Norra on 1949.aastal asutatud kaitseliidu NATO asutajaliige. USA relvaladude osas Norras on kokku lepitud juba aastakümneid tagasi.
SOOME VÕIB ENDA kokkuleppel anda USA kasutusse ka militaaralad.
Samas saaks neid alasid muuta, näiteks pikendada lennuradu, rajada lisarajatisi või süvendada sadamat. Vähemalt alguses jääb koostöö ilmselt väikesemahuliseks.
Kas üks ala võiks olla Rovajärvi lasketiir Lapimaal, Mikael Antell?
„Põhimõtteliselt võiks see või osa sellest toimida ühise harjutusalana, kuid spekuleerimine on ennatlik. Asukohti pole veel arutatud.”
Ameerika merejalaväelased treenisid mullu sügisel Uusimaa brigaadis.
LÄBIRÄÄKIMISTEL ON SOOME JAOKS OLULINE tagada, kuidas jälgitakse USA võimalikku tegevust Soome territooriumil.
Antelli sõnul on praegu veel vara hinnata, kuidas Soome seda kontrolli läbi viib. “Koostöö põhineb eelkõige usaldusel ja suhtlemisel ning ühtstel mängureeglitel ning sellel, et seda tahavad mõlemad pooled,” ütleb Antell.
Samuti annab lepe Ameerika laevadele liikumisvabaduse nii merel kui õhus. “Põhimõtteliselt peab toimimine olema sujuv, kuid loomulikult tuleb austada ka Soome suveräänsust,” ütleb Antell.
Kas ameeriklased soovivad, et nende sõdurid alluksid Soome pinnal tegutsedes USA seadustele, Mikael Antell?
«Põhimõtteliselt alluvad USA väed oma seadusandlusele, austades loomulikult Soome reegleid. Suur osa sellest regulatsioonist tuleb NATO-lt,“ ütleb Antell.
„Mõnes osas võib lepingu tingimusi võrrelda diplomaatide erinevate vabastustega, näiteks käibemaksu osas. Lähtekoht on see, et üks riik ei maksa teisele riigile makse. Võti on selles, et kõik vahendid saab suunata kaitsekoostöösse.”
