Poisi otsus tuli perele täieliku üllatusena. Ta ütles, et tahab minna Ukrainasse vabatahtliku võitlejana. Perekond püüdis teda ümber veenda, aga ta hoidis pead.
Poisi leinav isa on Jyrki Åland, Soomlaste Partei Edela-Soome ringkonna esimees. Ta räägib Yle’le juhtunust:
Sõjaväes olles tekkis 20-aastasel Leo Ålandil mõte minna vabatahtlikuna võitlejana Ukrainasse. Isa sõnul oli motiiviks soov aidata ja mingisugune kutsumus. Perekond ei kiitnud lahkumist heaks.
– Arutasime ohte ja soovitasime neil kaaluda teist võimalust, ütleb isa Jyrki.
Kuid sellest polnud abi, poiss säilitas mõistuse ja allkirjastas teenistuslepingu, millega ta kohustub teenima Ukraina relvajõududes vähemalt kuus kuud.
Rindel tekkisid poisil teised mõtted ja ta tahtis koju tagasi pöörduda. Kuid teenuslepingut ei saanud enne tähtaega lõpetada. Leping kohustas teda jääma.
Välisministeerium on sellest ajast alates avaldanud oma veebilehel juhised neile, kes kaaluvad vabatahtlikuks võitlejaks hakkamist, kus on mainitud ka teenistuslepingut. Juhistes on märgitud, et leping on eraõigusliku iseloomuga ja seda võib olla praktiliselt võimatu lõpetada. Väljavõte juhistest:
„Välisvabatahtlikud võitlejad sõlmivad Ukraina relvajõududega teenistuslepingu tavaliselt kolmeks aastaks. Minimaalne teenistusperiood on alates 2024. aasta kevadest olnud kuus kuud. Teenistusleping on oma olemuselt eraõiguslik leping ja sellele kohaldatakse Ukraina õigust. Sellist lepingut võib olla praktiliselt võimatu lõpetada. Välisministeerium ei saa lepingute sõlmimisel ega neist taganemisel abistada.“
Pärast lepingu allkirjastamist saavad vabatahtlikud lühikese väljaõppe ja varustuse, misjärel paigutatakse nad sageli üksustesse koos teiste välismaalastega. Väljaõpe ei vasta Soome ajateenijate väljaõppele. Lepingu allkirjastamisel teatavad vabatahtlikud võitlejad relvajõududele oma lähima sugulase nime ja kontaktandmed. Samuti võivad nad avaldada soovi selle kohta, mis nende kehaga juhtuks, kui teenistus surmaga lõpeb.
Isa püüdis oma poega aidata. Ahvenamaa ütleb, et ta on võtnud ühendust välisministeeriumiga ja palunud abi oma poja ohutusse kohta toimetamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva, et poeg koju saada, kuid plaan ei toiminud.
Rindesõja olemus on lühikese ajaga muutunud. Leo saatis oma perele droonide ohu kohta sõnumi: „Soome peaks kasutama palju rohkem droone ja taktikat muutma. Sest need droonid näevad kaugele ja neil on termokaamerad ja kõik muu.“
Ahvenamaa saatis oma pojale viimase sõnumi 9. aprillil. Edasist vastust ei tulnud.
– Ta suri kuskil Ida-Ukrainas selle tagajärjel, mille pärast ta kõige rohkem muretses – inimese juhitava drooni rünnaku tagajärjel, rääkis Åland Yle-le.
Jyrki Åland tahab rääkida oma poja lugu lootuses, et see muudab kellegi teise meelt vabatahtlikuks võitlejaks hakkamise osas.
Ahvenamaa sõnul ei valmistanud Soomes miski tema poega ette selleks, millega ta Ukrainas silmitsi seisis. Rindel olles täitis ta koolidele ühiseid avalduse vorme. 20-aastane ei mõtle surmale.
——————————
siiani oli artikkel ja siit edasi kuidagi vanemate sõjapäevik. mõlemad lingid on kaasas.
Pildid ja mõned sõnumid on kõik, mis pojast alles!
——————————
Turust pärit Jyrki Åland kallistas oma poega viimast korda jaanuari alguses Kupittaa rongijaamas.
Sõjaväes olles tekkis 20-aastasel Leo Ålandil mõte minna vabatahtlikuna võitlejana Ukrainasse. Isa sõnul oli motiiviks soov aidata ja mingisugune kutsumus. Perekond ei kiitnud lahkumist heaks.
– Arutasime ohte ja soovitasime neil kaaluda teist võimalust. Poiss tundis, et me avaldame talle survet ja lahkus lõpuks varem, meenutab Åland.
Sõdur istub telgis, mida ümbritsevad magamisalused ja varustus. Pildil on näha ka vintpüss ja värviline tekk.
Leo veetis Ukrainas veidi üle nelja kuu. Soomlaste Partei Edela-Soome ringkonna esimees Åland sai teate oma poja hukkumisest valimispäeval, 13. aprillil.
Ta tahab rääkida oma poja lugu lootuses, et see muudab kellegi teise meelt vabatahtlikuks võitlejaks hakkamise osas.
Leping, millest ei saa välja tulla
Soomlasel on sõtta minek lihtne; Kaks bussi Helsingist Kamppist viivad otse sõjapiirkonda. Välisministeeriumi andmetel on viimase kolme aasta jooksul Ukrainas võidelnud üle saja soomlase ja umbes tosin neist on hukkunud.
Pärast rongijaamas toimunud hüvastijättu möödus kolm pikka nädalat, enne kui Ahvenamaa oma pojalt midagi kuulis.
Elada ja see oli päris ärkamine, kui ma siia tulin. See on raske. Ma ei jää siia kauaks. Siia tulek oli väike viga.
WhatsAppi sõnum 26.01.2025
Ahvenamaa sai teada, et tema poeg oli allkirjastanud teenistuslepingu, mis kohustab teda teenima Ukraina relvajõududes vähemalt kuus kuud. Ettevaatusabinõuna võeti talt pass ära ja piirati ka telefoni kasutamist.
– Võib tunduda üllas minna venelastega võitlema, aga ma ei näe mingit mõtet selles, et noored mehed läheksid oma vanade onude lahinguid pidama, ütleb Jyrki Åland.
Peakonsul Jussi Tanner kinnitab, et välisministeerium on teadlik soomlastest, kes on vabatahtlikult sõtta astunud, kuid on väljaõppeperioodil meelt muutnud ja soovivad Soome naasta. Kõik pole Tanneriga liituda saanud.
Välisministeerium avaldas veebruari alguses vabatahtlikele võitlejatele mõeldud juhised, milles mainitakse ka teenistuslepingut. Juhistes on märgitud, et leping on eraõigusliku iseloomuga ja seda võib olla praktiliselt võimatu lõpetada.
– Meil on siiralt mure selle pärast, kuidas vabatahtlik saab soovi korral lahkuda. Soomes me ei aktsepteeri seda, et kui sa oma nime paberile paned, oled olukorra vang, aga ministeeriumil on abistamiseks piiratud vahendid. Siiski, olenevalt juhtumist, saame midagi ette võtta, ütleb Tanner.
Ahvenamaa poisil polnud aega juhiseid näha, kuna ta oli teele asunud enne nende avaldamist.
Koju naasmine ebaõnnestus
Jyrki Ålandi sõnul oleks tema poeg tahtnud Ukrainast lahkuda. Lugu tugevdavad isa ja poja vahelised sõnumid. Yle on näinud sõnumite koopiaid.
Ma tean, et see kogemus kasvatab mind inimesena, aga vaimselt on siin olemine ikkagi raske ja ma annan endast parima, et hakkama saada. Vahel ma lihtsalt ei tea, mida ma siin teen.
WhatsAppi sõnum 2.2.2025
Ahvenamaa ütleb, et ta on võtnud ühendust välisministeeriumiga ja palunud abi oma poja ohutusse kohta toimetamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva, et poeg koju saada, kuid plaan ei toiminud.
Kui treeninglaager veebruari keskel lõppes, viidi poiss üle omaenda lahinguüksusesse. Üksuse võitlejad tundusid talle lähedaseks saavat ja sõnumite toon leevenes. Poiss ei rääkinud enam koju naasmisest.
Umbes samal ajal teatas meedia, et Venemaa vallutab Kurski oblasti tagasi.
– Hoiatasin, et nüüd oleks hea mõte kaaluda koju naasmist, sest venelased alustavad peagi kevadpealetungi. Poiss vastas, et ta ei usu, et tema üksus rindele satub.
Mees istub laua taga.
Ahvenamaa saatis oma pojale viimase sõnumi 9. aprillil. Edasist vastust ei tulnud.
Neli päeva hiljem valmistus ta oma partei valimiskoosolekuteks, kui sai teate oma poja surmast.
– Ta suri kuskil Ida-Ukrainas selle tagajärjel, mille pärast ta kõige rohkem muretses – inimese juhitud droonirünnaku tagajärjel, ütleb Ahvenamaa.
Ma astusin oma mugavustsoonist välja, aga see tundub tõesti ekstreemne. Ja enam pole plaanis sõtta minna ega sellist kogemust omandada.
WhatsAppi sõnum 2.2.2025
Teave surma kohta pärineb relvakaaslastelt. Ukraina võimud pole infot kinnitanud.
Soome välisministeerium kinnitab, et neil on teavet Ukrainas aset leidnud intsidendi kohta, milles osales Soome võitleja.
