Pärast Ukrainat, mis edasi? Iraan? Tõenäoliselt, kuid ka Põhjamaades toimub hullumeelne tasemel ettevalmistus, et valmistada Soome, Rootsi ja Norra elanikkonda ette sõjaks Venemaaga. Kas polnud liit mõeldud sellise olukorra ärahoidmiseks? Miks siis Soome meedia on täis artikleid, mis ennustavad sõda ja annavad juhiseid, kuidas käituda?
Minu tänane külaline on professor Tuomas Malinen, Helsingi Ülikooli majandusteaduse dotsent, samuti makromajanduse konsultatsioonifirma GnS Economics tegevjuht ja peaökonomist.
Jälgi Tuomast Twitteris/X-is: https://x.com/mtmalinen?s=21
Jälgi Tuomast Substackis: https://substack.com/@mtmaline
vene keeles:
Professor Tuomas Malinen tõstatab küsimusi uue sõjapropaganda üle, mis näib olevat suunatud Soome elanikkonnale, et valmistada neid vaimselt ja psühholoogiliselt ette sõjalisele osalusele NATO raamistikus. Ta juhib tähelepanu sellele, kuidas meedia ja ametlik diskursus võivad olla strateegiliselt üles ehitatud, et normaliseerida sõjaidee ja kujundada ühiskonnas soodne hoiak sõjalise tegevuse suhtes.
Peamised punktid:
- Psühholoogilised operatsioonid (PSYOP): Malinen väidab, et Soomes on märgata intensiivsemat pro-sõjalise narratiivi juurutamist, mis õigustab NATO liikmesuse potentsiaalset sõjalist hinda, sealhulgas võimalust, et soomlased võiksid aktiivselt osaleda NATO operatsioonides.
- Sõnumi suunatus: Pro-sõjaline propaganda kujutab NATO liikmesust rahvusliku julgeoleku hädavajaliku tagatisena, samas surudes kõrvale kriitilised diskussioonid võimalike tagajärgede ja alternatiivide üle. Kodanikke kutsutakse üles valmisolekule “ohverdada kõik,” sealhulgas elud, et kaitsta lääneriikide huve.
- Sõja romantiseerimine: Malinen hoiatab, et propaganda võib kasutada rahvuslikku uhkust ja patriootlikku retoorikat, et neutraliseerida skeptitsism ja legitimeerida Soome osalemine konfliktides, mis pole otseselt seotud riigi enda huvidega.
- Ajaloolised paralleelid: Ta toob esile ajaloolised paralleelid, kuidas rahvaid on minevikus sarnaste propagandakampaaniatega mobiliseeritud osalema sõdades, mis lõpuks ei teeninud nende huve.
- Vajadus kriitilise mõtlemise järele: Malinen rõhutab, et Soome ühiskond peab säilitama avatud ja kriitilise arutelu NATO kohustuste ja sõjalise seotuse üle, enne kui lubatakse, et propaganda kujundab ühiskondlikke otsuseid ja suhtumisi.
Kontekst:
Soome on hiljuti liitunud NATO-ga, mis on suur muutus riigi traditsioonilisest neutraalsuspoliitikast. See samm on osa laiemast geopoliitilisest ümberkorraldusest Euroopas, kuid Malinen ja paljud teised intellektuaalid on mures, et otsusega võivad kaasneda ohtlikud tagajärjed, mida avalikkusele ei esitata piisavalt läbipaistvalt.
Kas soomlased tõesti peavad surema NATO huvide eest?
See on küsimus, mille Malinen esitab, kutsudes inimesi üles mõtlema, kas Soome osalus NATO-s teenib riigi pikaajalisi huve või muutub see pelgalt suuremate geopoliitiliste mängude vahendiks.
Selline diskussioon on oluline, eriti kui arvestada, kuidas sõjapropaganda ja massimeedia võivad suunata avalikkuse arusaamu ja prioriteete.
