Justitia on õiguse ja õigusemõistmise jumalanna, keda kujutatakse kinniseotud või kinniste silmadega, ühes käes kaalud ja teises käes mõõk. Kinniseotud silmad sümboliseerivad, et õigusemõistmises puuduvad mistahes kõrvalised motiivid ja arvamused, tähtis on ainult seadus. Kaalud sümboliseerivad, et fakte hinnatakse igakülgselt. Mõõk sümboliseerib karistust, mis vältimatult järgneb, kui selgub, et inimene on rikkunud seadust.
Milleks selline algus? Nimelt Riigikohus Eesti kõrgeim kohutuna on minu hinnangul lõplikult tõendanud, et valimiskaebustega ei ole mõtete nende poole pöörduda. Seega on järjekordselt leidnud kinnitust sealt samast majast lekkinud siseinfo, et Riigikohus ei taha sekkuda poliitikasse. Tegelikult on asi hoopis vastupidine. Oma lahenditega Riigikohus kujundab ülimalt jõuliselt Eesti sisepoliitikat ja seda valimiskaebuste menetlemistega.
Kõigepealt statistilises vaates. Nimelt äsja toimunud europarlamendi valimistega, võrreldes Riigikogu valimistega, laekus üllatavalt vähe valimiskaebusi, mis annab ühese hinnangu asjaolule, et rahval on tegelikult kadunud usk Riigikohtu otsuste suhtes.
Ühena vähestest, kes esitasid jätkuvalt kaebuseid valimiste õiguspärasuse osas, olin mina ja Märt Põdra IT spetsialistina. Neljas kaebuses keskendus Põdra elektroonilise hääletamise tehnilistele probleemidele, kuid kõik kaebused jäeti kahjuks rahuldamata. Otsused on leitavad Riigikohtu PSJV lahendite alt.
Minu poolt oli seekord kolmest Valimiskomisjonile esitatud kaebusest Riigikohtu lahendamisel kaks, sest kolmanda osas on mul teised plaanid, mida ei saa praegu avaldada,
Käsitlen siin oma kõige olulisema kaebust, kus asusin seisukohale, et rikutud on valimiste ühetaolisuse põhimõtet.
Nimelt erinevalt paberhääletusest, ei tuvastata elektroonilisel hääletamisel, kes tegelikult hääletab. Nõue, et ID-kaardi PIN-koode ei tohi teisele isikule edasi anda, pole millegagi tagatud. Vabariigi Valimisteenistus ei ole võtnud isikusamasuse tuvastamiseks kasutusele ajakohaseid isiku kaugtõestamise meetodeid.
Lisaks ei ole paberhääletuse puhul, erinevalt elektroonilisest hääletamisest, võimalik pärast valimissedeli täitmist ning valimiskasti laskmist oma häält muuta ning elektroonilisel hääletamisel valija ei ole kaitstud võimalike hilisemate mõjutuste eest.
Riigikohus jättis minu kaebuse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et valimiste ühetaolisuse põhimõte tähendab seda, et igal valijal peab olema valimistulemuse mõjutamiseks võrdne võimalus. Aktiivse valimisõiguse kontekstis tähendab ühetaolisuse põhimõte ennekõike seda, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel peab olema võrdne arv hääli ning et kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel.
Samuti leidis Riigikohus, et kolleegiumi hinnangul ei riku valimiste ühetaolisuse põhimõtet see, et seadus lubab valijal otsustada, kas ta annab oma hääle hääletamissedeliga või elektrooniliselt. Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil (???). Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (??).
Ka võimalus elektroonilise hääletuse käigus hiljem enda häält muuta ei riiva valimiste ühetaolisuse põhimõtet, vaid annab olulise lisagarantii valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel.
Kui hääletamissüsteem tagab, et iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb ainult üks hääl, pole määrav, et hääletamisel hääletussedeliga ja elektrooniliselt on hääle hilisema muutmise võimalus erinev (??).
Kuigi Riigikohus möönab, et identiteedivargus elektroonilisel hääletamisel ei ole välistatud, ei tingi see elektroonilise hääletamise põhiseadusvastasust. Ka pabersedeliga hääletamise korral ei ole välistatud kuriteod valimisvabaduse vastu.
Lahendi number 5-24-11, või pane otsingusse sõna Kalle Grünthal, sest PSJV lahendid seda otsust ei kajasta.
Vot nii lugupeetud valijad. Elektroonilise valimistega ja valimiste ühetaolisusega on tegelikult kõik korras.
Lõpetuseks Riigikohtu esimehe Villu Kõve tsitaat Riigikogu kõnepuldist:
„MINA EI NÄE, ET PÕHISEADUSLIK KORD EESTIS OLEKS OHUS.“
