Kõigepealt selgitus sõna „perifeeria“ tähendusest. Tuntud USA sotsioloogi ja politoloogi ning maailmasüsteemide teooria rajaja professor Immanuel Wallersteini 1974 aasta teooria järgi kuuluvad perifeeriasse, riigid kellel pole mingisugust majanduslikku ega poliitilist võimu ja kus tootmine on minimaalne, ent kust ülejäänud maailm saab oma tooraine.
Need piirkonnad on sageli mõjutatud hävitavast sõltlassuhetest koloniseeriva emamaaga ning mis on kohalikud võimustruktuurid korrumpeerinud ja lammutanud.
Võite küsida, et mis seos selle definitsiooniga on siis Järva vallal. Aga otsene ja ilmne seos. Nimelt tahetakse lähiaastatel püstitada Järva valda kuni 109 tuulegeneraatorit, mille igaühe tipu kõrgus on arendajate soovil kuni 270 meetrit, mis on võrreldav Tallinna teletorni kõrgusega (314 meetrit) ning selle otsustajaks on Järva valla volikogu.
Sellega seoses lendab aga prügikasti projekt Green Destinations ehk rohelised sihtkohad. Nimelt on Järvamaa kaasa arvatud Järva vald liitunud kestliku turismi rahvusvahelise võrgustikuga. Roheliste sihtkohtade puhul on tegemist kvaliteediprogrammiga, mida Järvamaal tuleb edaspidi järjepidevalt täita. Sealjuures ei ole tegu kaugeltki mitte ainult turismi valdkonda puutuvaga, vaid kogu elukeskkonnaga laiemalt. Lisaks tasub märkida, et Järvamaale omistati 2021 aasta kevadel selle programmi täitmise eest esimene hõbetaseme tunnustus Green Destinations Silver Award. Kinnituse hõbetaseme väärilisusest sai sihtkoht ka 2023. aastal. Taaskord hõbedat vääriv tase. Kolmel järjestikkusel aastal valiti Järvamaa edulugu maailma, rõhutan veelkord, maailma kestlike sihtkohtade TOP100 nimekirja!
Muuhulgas on selle programmi üheks põhiväärtuseks on ka loodussõbralikus. See tähendab, et kaitstakse väärtuslikke maastikke, ilusaid vaateid, looduslikke elupaiku ja elusloodust.
Milliseid ilusaid vaateid aga hakkab pakkuma Järva valla maastik, kui seal kõrgub 109 Tallinna teletorni. See on ainult vaid üks nüanssidest sellest rahvusvahelisest projektist, kuid tuleks nüüd olulisema juurde.
Järva Teataja 14, septembri artiklis selgitab üks tuulepargi arendajatest, Vindr Balticu OÜ ettevõtte juht Marko Viiding, et nad on alustanud läbirääkimisi maaomanikega ja ajanud asju omavalitsustes. Öeldu põhjal jääb mulje, et eesti mehed ajavad eesti asja, kuna elekter on ju meil käesoleval hetkel probleemne.
Aga üks asi hakkas mind selle loetud artikli juures siiski vaevama. Ilmselgelt vajab selliste „teletornide“ ehitust hunnikute viisi raha, kuid vaadates äriregistrit siis Vindr Baltic OÜ on loodud 2021 novembris ning kapitali suuruseks vaid viis tuhat ükssada neli eurot. Edasi läks aga huvitavamaks. Selgub, et Vindr Baltic OÜ Omanikuks on hoopis rootsi ettevõte Vindr AS, kes arendab tuuleenergiaprojekte Norras ja Rootsis ning on sealt on laienenud teistesse Põhjala ja
Balti riikidesse. Tegemist ei ole aga siiski lõpliku omanikuga, sest Vindr AB emaorganisatsiooniks on hoopis rootsi ettevõte Treblade AB.
Jätan nüüd selle tõelise omaniku tagaajamise, sest mind huvitab hoopis raha päritolu.
Vastus tuleb Vindr AB kodulehelt. Nimelt märgitakse kodulehel, et saavutamaks endale seatud eesmärki – olla suunanäitaja Põhja-Euroopa taastuvenergeetikas – oli Vindr investori otsingul, kes omab nii tehnoloogilist kompetentsi kui ka arusaama siinse piirkonna kultuurilistest eripäradest. Edasi lugedes selgub, et otsinguid kroonis edu. Käed löödi Euroopa taristuinvestori ning InfraVia fondiga.
InfraVia koduleht aga selgitab, et tegemist on Pariisis asuva Prantsusmaa erakapitali investeerimisfondiga, kusjuures investeerimisfirma omandab osaluse infrastruktuuri ja tehnoloogia kasvuettevõtteis. Kodulehe andmetel on kaasatud kapitali maht kaksteist miljardit eurot viieteistkümnes euroopa riigis.
Ehk siis lühidalt. Euroopa ärihaid on sirutanud oma haarmed Eesti suunas saamaks kasumit Eesti loodusvarade ja loodusressursside arvelt.
Kui praegu hakkab keegi vaidlema, et tuul pole mingi loodusrikkus, siis soovitan lugeda Põhiseaduse § 5 kommentaare, kus on sõnaselgelt öeldud, et kuna nimetatud normi näol on
tegemist üldise sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid“
põhimõtteliselt võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime.
Eelmärgituga tahan öelda, et tuulepargi rajamine Järva valda ei ole mitte ainult Järva valla volikogu pädevuses vaid tegemist on Põhiseadusliku järelevalve küsimusega.
Rahast veel. Ilmselgelt puudub asjas vaidlus, et rajatav tuulepark hakkab tootma välisinvestoritele/omanikele megakasumit, sest muidu ju sellist investeeringut ette ei võetaks.
Mis jääb Järva valla inimestele?
Järva Teataja artikli põhjal kolme kilomeetri raadiuses asuvatele elamutele talumistasu 3,5 protsenti rajatisealuse maa maksustamishinnast ehk sendid ja toetus mõne kergliiklustee ja laste mänguväljaku rajamisel. Loomulikult ka ühekordne tasu kinnistuomanikule, kelle maale „teletorn“ püstitatakse.
Loodan väga, et Järva valla volikogul jätkub tervet mõistust, et peatada see hullumeelne tuulepargi projekt, kus eestlastele jäävad vaid pastel ning kannel ning seista selle eest, et Järva vald ei muutuks perifeeriaks.
