Venemaa kõrval asuvat väikeriiki Eestit võib kiita tubli panusega Ukraina abistamisse ning käredate sõnavõttudega Venemaa suunal, kuid siseriiklikult toimuvad Eestis eriskummalised asjad, mida sooviksin selle looga veidi lahata. Seda väikest riiki juhib Reformierakond Kaja Kallase juhtimisel. Teda on palju kiidetud välismeedias Venemaa suhtes seisukohtade võtmisel.
Reformierakonnal, nagu ka paljudel teistel parteidel, on olnud skandaale, mille tulemusel võimul olevad, kuid teistesse parteidesse kuuluvad isikud kukutatakse, kuid mitte Reformierakonna omad. Põhjuseks on Reformierakonna aastakümnete pikkune valitsemisaeg riigis ja tänu sellele kogu riigiaparatuur töötab vääramatult nende kasuks.
Üks ekstravagantsemaid skandaale oli Riigikogu saadiku ja väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni pedofiiliaskandaal. Mihkelson oli korduvalt pildistanud alaealise kasutütre intiimpiirkonda ja seda mitte kogemata ning mis sai ka kohtulikult tõendatud ning kohtulahendi. Kasutütre isa nõudis Marko Mihkelsonile tütre füüsilise kontakti keeldu ehk Mihkelson ei tohi kasutütart sõrmeotsagagi puudutada, kuid muud karistust talle ei kohaldatud. Reformierakond, kui ka riiklik meediaüksus, oli sellest teadlik juba mitmed aastad, kuid vaikiti maha ning sunniti ka teised vaikima, tuues põhjenduseks alaealise lapse kaitsmise avaliku huvi eest. Lõpuks see ikkagi imbus välja ning tekkis üleriigiline pedofiiliaskandaal. Marko Mihkelson küll astus tagasi Riigikogu väliskomisjoni juhi kohalt, kuid jätkab endiselt Riigikogu liikmena ning on üks Reformierakonna juhtpoliitikuid. Kõik kes julgesid teemat avalikult käsitleda, mõisteti hukka ning meedia suukorvistati. Üleriigilisse kinnimätsimisse kaasati isegi sotsiaalmeediahiid Facebook. Kõik Eesti inimesed, kes Facebookis oma nördimust julgesid avaldada, blokeeriti või pandi nende kontodele piirangud peale. USA-s istus pedofiil Jeffrey Epstein vangis, mis hiljem päädis tema enesetapuga, kuid Ida-Euroopas antakse sellistele mõjuvõimsatele meestele siseriiklik kaitse ning suukorvistatakse kõik, kes julgevad õiguspärasuses kahelda. Kaja Kallaselt päriti Riigikogus aru opositsioonipartei poolt, kuid tema laiutas vaid käsi ja ütles, et usub Eesti kohtu- ja õigussüsteemi ning kõik on korrektne.
Marko Mihkelsoni teenistuskäik ning suurimad saavutused, mis näitab tema tegelikku tähtsust ja mõjuvõimu Eesti Vabariigis:
1993–1994 ajalehe ”Välisuudised” toimetaja
1994–2000 Moskva korrespondent ja peatoimetaja
2000–2003 Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor
2003–2007 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht
2011–2019 NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja liige
Marko Mihkelson on olnud MTÜ Baltic Center for Russian Studies nõukogu liige, OÜ Balti Venemaa Uurimise Keskuse nõukogu liige, SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige, MTÜ Ratsaspordiklubi Hippus liige ning MTÜ Põhja-Euroopa Intellektuaalomandi Turundus- ja Arenduskeskus liige.
Marko Mihkelson on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu, Tallinna Rotary Klubi ja Eesti Reservohvitseride Kogu (nooremleitnant) liige.
Marko Mihkelson oli Valga Linnavolikogu liige 2002–2003 ja X, XI, XII, XIII Riigikogu liige ning on XIV Riigikogu liige. Ta oli Riigikogu väliskomisjoni esimees ning Isamaa ja Res Publica Liidu (2006. aastani Res Publica) liige alates 2001. aastast 2017. aastani. Aastast 2018 on ta Reformierakonna liige.
Riigikogu X koosseisu kandideeris Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas 11. ringkonnas (Võru, Valga ja Põlva maakonnas). Ta sai 1313 häält ning pääses Riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Riigikogus kuulus ta väliskomisjoni, olles väliskomisjoni esimees 2003.–2005., aseesimees 2005–2007.
XI Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas). Ta kogus 2697 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Riigikogus oli ta Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.
XII Riigikogu 2011. aasta valimistel oli Mihkelson kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidunimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 3943 häält. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 10. kohal. Ta oli väliskomisjoni esimees.
2015. aasta valimistel XIII Riigikogusse kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidunimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai valimistulemuseks 2842 häält. Riigikogus oli ta riigikaitsekomisjoni esimees 2015.–2016., väliskomisjoni esimees 2016–2019. Eesti Reformierakonna kandidaat oli ta 2019. aasta Riigikogu valimistel XIV Riigikogu koosseisu 4. ringkonnas ning osutus valituks 3655 häälega.
Marko Mihkelson oli praeguse Riigikogu koosseisu väliskomisjoni esimees.
2004. aastal kandideeris Mihkelson Euroopa Parlamenti Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 1361 häält.
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas ning saavutas valimistulemuseks 7497 häält.
2002. aastal kandideeris Mihkelson kohalike omavalitsuste valimistel Valga linnas Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ning sai 216 häälega linnavolikogu liikmeks.
2005. aastal kandideeris ta Viimsi vallas ja osutus 84 häälega valituks.
2009. aastal sai ta sealsamas kandideerinult juba 318 häält. Viimsi valla volikokku ta kummalgi juhul siiski ei läinud.
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 2013. aastal Viimsi vallas oli ta kandidaat Erakond Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, kogus 206 häält ning osutus volikokku valituks.
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Marko Mihkelson ei osalenud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Mihkelson Viimsi vallas Reformierakonna nimekirjas ning sai 152 häält. Ta registreeriti Viimsi vallavolikogu asendusliikmeks.
Tunnustused
2003 Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni komandöririst
2004 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurohvitseririst
2004 Leedu Vabariigi Suurvürst Gediminase ordeni komandöri suurrist
2004 Eesti Kaitseministeeriumi kuldmärk
2005 Prantsusmaa Rahvusliku Teeneteordeni rüütlirist
2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
2009 Poola Vabariigi Teeneteordeni ohvitser
2011 Rootsi Kuningriigi Põhjatähe II klassi orden
2012 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni III klassi komandör
2014 Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi komandör
2018 Ungari Vabariigi Teeneteordeni ohvitser
Tänaseks päevaks on pedofiiliaskandaal maha maetud ja nagu poleks midagi juhtunudki. Marko Mihkelson kandideerib taas 5. märtsil 2023 toimuvatel Eesti Riigikogu valimistel Reformierakonna ridades.
https://eestieest.com/estonia-eastern-europe-jeffrey-epstein/
https://eestieest.com/pedofiil-marko-mihkelsoni-tegevusest-ilmub-valja-jarjest-rohkem-detaile/