HANOI, Vietnam – president Joe Biden lõpetas oma kohtumised pühapäeval India pealinnas New Delhis toimunud 20. rühma (G20) tippkohtumisel pärast seda, kui ta oli koos teiste maailma liidritega avaldanud austust rahva isale Mahatma Gandhile. President lahkus Indiast, et sõita Vietnami, kus ta teatab pühapäeval tugevdatud partnerlusest kommunistliku rahvaga.
Mõned väidavad, et hr Xi puudumine tähendab, et ta loobub G20-st ja kehtestab alternatiivse maailmakorra. Selle arusaama vastu võitlemiseks püüdis president Biden täita tühimikku, mille hr Xi selle aasta tippkohtumisel jättis, esitledes Ameerikat usaldusväärsema partnerina kui Hiina ja võimeline ühendama maailma rikkaimad riigid ühiste eesmärkide ümber, sealhulgas pakkuma arengumaadele “mittesunduslikke” arengu rahastamise võimalusi.
“Oleks tore, kui ta siin oleks,” ütles president Biden Indias ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas hr Xi puudumine mõjutas tippkohtumist.
“Aga ei,” lisas ta. “Tippkohtumine läheb hästi.”
Kahepäevase tippkohtumise peamised järeldused
Killustatud töörühma ühisavaldus
Selle aasta tippkohtumise kõige vaieldavam küsimus oli see, kuidas käsitleda ühiskommünikees Ukraina sõda. Valitses skeptitsism, et tippkohtumise kommünikee antakse välja liikmete vaheliste oluliste erimeelsuste tõttu.
Samal ajal kui mõned riigid nõudsid Venemaa vastu jõulist keelekasutust, tembeldades G20 liiget agressoriks, oli G20 president India püüdnud tippkohtumise deklaratsioonis tasakaalu saavutada. India tihedad suhted Moskvaga ja soovimatus teha jõulisi avaldusi raskendasid samuti jõupingutusi.
G20 liikmed leppisid 9.septembril lõpuks kokku võtta vastu konsensusdeklaratsioon, millega välditi Venemaa konkreetset hukkamõistmist Ukraina sõja pärast, kutsudes selle asemel kõiki riike üles hoiduma jõu kasutamisest territooriumi annekteerimiseks.
“Kooskõlas ÜRO hartaga peavad kõik riigid hoiduma jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest, et taotleda territoriaalset omandamist mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Tuumarelvade kasutamine või kasutamisega ähvardamine on lubamatu,” seisis deklaratsioonis.
Vaatamata Venemaa ja Hiina vastuväidetele jõudsid liidrid kompromissile ka mitmes lõigus kasutatud sõnastuses, et kirjeldada sõda Ukrainas.
“Tõstsime esile Ukraina sõja inimkannatusi ja negatiivseid lisamõjusid seoses ülemaailmse toidu- ja energiajulgeoleku, tarneahelate, makromajandusliku stabiilsuse, inflatsiooni ja majanduskasvuga, mis on riikide poliitilist keskkonda komplitseerinud,” öeldi kommünikees. “Oli erinevaid seisukohti ja hinnanguid olukorrale.”
Bali kohtumise avalduses öeldi, et “enamik liikmeid mõistis Ukraina sõja tugevalt hukka”, mida tänavune avaldus ei sisaldanud. Bali avalduses tsiteeriti ka ÜRO resolutsiooni, milles taunitakse “kõige karmimalt Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu ning nõutakse selle täielikku ja tingimusteta väljaviimist Ukraina territooriumilt”.
Seega peetakse tänavust avaldust Venemaa-Ukraina sõja suhtes leebemaks kui eelmise aasta deklaratsiooni.
Ukraina välisministeerium nimetas ühisdeklaratsiooni “mitte millekski, mille üle uhke olla”, kuna see ei suutnud Venemaad sõjas agressoriks tembeldada.
Valge Maja kaitses avaldust, nimetades seda “enneolematuks”.
“Valdav enamus G20 riike on toetanud mitmeid ÜRO resolutsioone, mis kutsuvad üles Venemaa ebaseaduslikule agressioonile,” ütles riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer pühapäeval ajakirjanikele.
Raudteeprojekt vöö ja maantee vastu võitlemiseks
Tippkohtumisel teatasid Ameerika Ühendriigid, India, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid vastastikuse mõistmise memorandumist (MOU) (pdf) infrastruktuuriprojekti kohta, mis ühendab Indiat, Lähis-Ida ja Euroopat mere- ja raudteetranspordi kaudu.
Projektiga luuakse majanduskoridor, mis on ühendatud raudteeliini ja olemasolevate sadamatega läbi AÜE, Saudi Araabia, Jordaania ja Iisraeli. Kuid see ei ole tehtud tehing. Ameerika Ühendriigid mängivad kriitilist rolli selle infrastruktuuriprojekti lepingu tingimuste üle peetavate läbirääkimiste hõlbustamisel, ütlesid Valge Maja ametnikud.
“See on suur asi. See on tõeliselt suur asi,” ütles president Biden, tervitades tippkohtumise ajal peetud kõnes MOU-d.
Projekti peetakse üheks Valge Maja peamiseks algatuseks Lähis-Idas, et võidelda Hiina kasvava mõjuga piirkonnas oma vastuolulise infrastruktuuriprogrammi, majandusvööndi ja maanteede algatuse (Belt and Road Initiative, BRI) kaudu.
Alates selle käivitamisest 2013.aastal on Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus valanud miljardeid dollareid taristuprojektidesse kogu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Ida-Euroopas ja Aasias. Viimastel aastatel on aga Ameerika Ühendriigid süüdistanud Pekingit “võlalõksu diplomaatia” kasutamises, et meelitada paljusid riike oma orbiidile.
Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum on osa ülemaailmse taristu ja investeeringute partnerluse (KGT) algatusest, mida juhib seitsme riigi rühm (G7), et rahastada taristuprojekte arengumaades.
Valge Maja sõnul keskenduvad KGT projektid “kvaliteetsetele investeeringutele jätkusuutliku infrastruktuuri ehitamisse kogu maailmas”.
Oma ulatuse ja ambitsioonide tõttu on raudteeprojekt “murranguline”, ütles hr Finer ajakirjanikele laupäeval toimunud briifingul.
“Me näeme, et see on väga atraktiivne kaasatud riikidele ja ka kogu maailmas, sest see on läbipaistev, kuna see on kõrge standard, kuna see ei ole sunniviisiline,” lisas ta.
Pekingi režiimi vihastamise vältimiseks ütles hr Finer siiski, et selle algatuse eesmärk ei ole võidelda Hiina kasvava mõjuga Lähis-Idas.
USA võõrustab G20 Pekingi vastuseisust hoolimata
Mitme meediakajastuse kohaselt väljendas Hiina vastuseisu sellele, et Ameerika Ühendriigid võõrustavad G20 2026.aastal, nagu Bideni administratsioon oli teatanud.
Hiina vastuväide, mida toetas Venemaa, oli suuresti sümboolne ja kajastas teadete kohaselt Pekingi vaidlust Ameerika Ühendriikidega, viidates kõnelustega kursis olevatele allikatele.
Riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ei eitanud laupäeval New Delhis ajakirjanikega rääkides teateid, kuid märkis, et kommünikee on otsuse juba vastu võtnud.
“Kõik, mida ma saan öelda, on see, et kommünikee on tehtud,” ütles ta. “Viide Ameerika Ühendriikidele kui võõrustajale 2026.aastal on osa sellest. Hiina on sellega nõustunud; kõik G20 liikmed on sellega nõustunud; ja meil on selle üle hea meel.”
Peaminister Li Qiang esindas tänavusel tippkohtumisel Hiinat hr Xi asemel.
Venemaa president Vladimir Putin jättis vahele ka tänavuse tippkohtumise. Hr Putini puudumist oodati, kuna ta ei osalenud eelmisel aastal tippkohtumisel. Venemaad esindas välisminister Sergei Lavrov.
Hr Finer ütles, et niipalju kui ta teadis, ei rääkinud president tippkohtumise ajal kummagagi neist.
