Teisipäevane kauaoodatud Londoni ülemkohtu otsus on läinud peamiselt Julian Assange’i kasuks, kuna talle on antud luba jätkata oma väljaandmise edasikaebamist Ameerika Ühendriikidele, kus teda ootab spionaaž ja sellega seotud süüdistused riigisaladuste avaldamise eest. See pole aga veel Assange’i ja tema meeskonna “võit”, vaid pigem järjekordne viivitus.
Kohus otsustas, et Wikileaksi asutajat ei anta kohe välja ja ütles, et USA-l on endiselt võimalus anda tema väidetele “rahuldavaid kinnitusi”. See, mis teisipäeval juhtus, on samaväärne Assange’i võimega väljaandmistaotlust veidi pikendada ja see on ajutine kättemaks, mis pikendab kogu protsessi veelgi.
Kuid see on osa, mis ei tundu Assange’ile hea, nagu selgitas WikiLeaks: “Kohus on andnud USA valitsusele 3 nädalat rahuldavate kinnituste andmiseks: et hr Assange’il on lubatud tugineda USA põhiseaduse esimesele parandusele; teda ei kahjustata kohtulikul arutamisel tema kodakondsuse tõttu; ja et surmanuhtlust ei määrataks.”
20. mail toimuval kuulamisel, mis on kavandatud selleks, et arutada, kas USA “kinnitused” on rahuldavad. Al Jazeera korrespondent selgitas otsust järgmiselt:
See oli lõpuks väga nüansirikas otsus. Kohtunikud ei ole apellatsioonikohtu põhjendusi välja visanud, nad on neid sisuliselt toetanud.
Nad ütlesid põhimõtteliselt: “Jah, me mõistame, et siin on alus edasikaebamiseks – kuid me lükkame selle kohta otsuse tegemise edasi 20. maini”, kui nad nõudsid teist istungit.
Kohtuniku avalduse kohaselt: “Meil oli selgesõnaline seadusest tulenev kohustus mitte anda korraldust kaebaja väljaandmiseks, kui talle võib asjaomase kuriteo eest surma mõista või kui teda saab süüdistada väljaandmiskuriteos, mis on avaldatud samade asjaolude alusel, mille eest võib määrata surmaotsuse.”
Avalduses on kirjas: “Kui antakse kinnitusi, siis anname pooltele võimaluse esitada täiendavaid märkusi, enne kui teeme lõpliku otsuse edasikaebamise loa taotluse kohta.”
Tema abikaasa Stella Assange on hoiatanud, et kui kohus Assange’i suhtes otsuse langetab, võib ta olla lennukis USA pinnale järgnevatel päevadel. Ta eemaldataks kõrge turvalisusega Belmarshi vanglast kohtuprotsessiks USA-s spionaažiga seotud süüdistuste ja riigisaladuste avaldamise üle, kus teda ootaks 175-aastane vanglakaristus, tõenäoliselt föderaalses “supermaxi” vanglas.
WikiLeaks on kutsunud kõiki ameeriklasi üles avaldama Bideni administratsioonile survet, et see loobuks kohtuasjast Assange’i vastu, helistades esindajatekoja esindajatele ja käskides neil toetada H.Res.934. Seaduseelnõu, mille esitas vabariiklane Paul Gosar (R-AZ), nõuab, et Bideni Valge Maja peataks menetluse Assange’i vastu.
Seaduseelnõus on kirjas: “See resolutsioon väljendab esindajatekoja mõtet, et regulaarne ajakirjanduslik tegevus, sealhulgas teabe hankimine ja avaldamine, on esimese muudatusega kaitstud ning et föderaalvalitsus peaks loobuma kõigist Julian Assange’i vastu esitatud süüdistustest ja katsetest see välja anda.”
Wikileaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson on kommenteerinud, mida Assange’i kohtu alla andmine ja võimalik väljaandmine ajakirjandusvabaduse tuleviku jaoks tähendab. “Seda ei saa alahinnata, millist mõju see avaldab,” ütles ta. “Kui Euroopas kirjastav Austraalia kodanik võib Ameerika Ühendriikides vanglaaega oodata, tähendab see, et ükski ajakirjanik pole tulevikus kuskil kaitstud.”
Kuid nagu me eelmisel nädalal üksikasjalikult kirjeldasime, võib Bideni administratsioon otsida viisi, kuidas lõpetada 14 aastat kestnud juriidiline draama. Eelmisel kolmapäeval ütles WSJ aruanne: “USA justiitsministeerium kaalub, kas lubada Julian Assange’il tunnistada end süüdi vähendatud süüdistuses salastatud teabe väärkäitlemises, asjaga kursis olevate inimeste sõnul, avades võimaluse kokkuleppeks, mis lõpetaks pika juriidilise saaga, mille vallandas Ameerika ajaloo üks suurimaid salastatud luurelekkeid.”
Palvelepe tähendab, et kogu kriis tema ja ta pere jaoks võib pärast kõiki neid aastaid lõpuks vastuvõetava ja rahumeelse lõpuni jõuda. Kuid Assange’i juriidiline meeskond ei ole WSJ aruandlusele mingit kinnitust andnud.
