Argentina president Javier Milei andis korralduse pรคrast Teist maailmasรตda Argentinasse pรตgenenud natsidega seotud valitsuse salajaste toimikute salastatuse tรคielikuks kustutamiseks โ koos riigi enda sรตjavรคelise diktatuuri arhiividega.
Avalikustamine jรคrgib laiemat รผlemaailmset suundumust lรคbipaistvuse poole, sealhulgas USA valitsuse hiljutist president John F. Kennedy mรตrvaga seotud kaua salastatud toimikute avaldamist โ dokumente, mida aastakรผmneid varjati avalikkuse eest riikliku julgeoleku vรคidete alusel.
Lรตuna-Ameerikasse pรตgenes รผle 5000 natsi โ sealhulgas sรผรผdimรตistetud sรตjakurjategijad nagu Adolf Eichmann ja Josef Mengele, mis esitavad mรตne plahvatusohtliku kรผsimuse: kas Hitler ise elas sรตja รผle ja pรตgenes Argentinasse?
Kabinetiรผlem Guillermo Francos kinnitas, et Miles korraldus, mis tehti pรคrast kohtumist USA senaatori Steve Dainesiga, kehtib kรตigi natsidega seotud dokumentide kohta riigiasutustes, sealhulgas kaitseministeeriumi toimikute ja finantsdokumentide kohta, mis on pikka aega saladuses varjatud.
“President Milei on kรคskinud arhiivid avaldada ja salastatuse kustutada,” รผtles Francos. “Need toimikud puudutavad natse, kes otsisid varjupaika Argentinas ja olid aastaid kaitstud. Need on ajaloolised dokumendid, mis peaksid olema avalikkusele kรคttesaadavad.”
“Pole pรตhjust selle teabe kaitsmist jรคtkata,” lisas ta. “Need on Argentina ajaloo arhiivid ja need peavad olema avalikud.”
See samm taaselustab ka kauaaegse vรคite, mille peavoolu ajaloolased, kuid mitte kรตik on tagasi lรผkanud, et Adolf Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid pรตgenes Hispaania kaudu ja elas oma pรคevad Lรตuna-Ameerikas kaitse all.
๐รต๐ ๐๐ง๐๐ฆ๐ข๐ฌ๐ญ๐๐, ๐ฆ๐ข๐ฅ๐ฅ๐๐ฌ๐ญ ๐ค๐๐๐ ๐ข ๐๐ข ๐ญ๐จ๐ก๐ญ๐ข๐ง๐ฎ๐ ๐ซรครค๐ค๐ข๐๐
Ajaloolased on dokumenteerinud kรตrgetasemeliste natside pรตgenemist Argentinasse โ Eichmann vangistati Iisraeli Mossadi agentide poolt Buenos Aireses 1960. aastal; Mengele suri aastakรผmneid hiljem Brasiilias valeidentiteedi all.
Miks siis ei vรตiks sama vรตrgustik, mis neid kaitses, kaitsta ka Hitlerit? See on kรผsimus, millele Argentina ajakirjanik ja kirjanik Abel Basti on oma karjรครคri jooksul pรผรผdnud vastata.
Raamatutes nagu “Hitler paguluses” ja “Hitler Argentinas” vรคidab Basti, et Hitler pรตgenes lรคbi tunneli Berliini all Tempelhofi lennujaama, pรตgenes Hispaaniasse, seejรคrel reisis allveelaevaga Argentinasse, kus ta elas SS-i toetusel ja sรผmpaatsete Saksa immigrantide toel.
Ta tsiteerib salastatud FBI aruandeid, vรคidetavaid vaatlusi Patagoonias ja fotosid, mis tema vรคitel nรคitavad Hitlerit koos tuntud natside poolehoidjatega Argentinas.
La Faldas asuv hotell Eden โ 20. sajandi keskpaiga natside tegevuse leviala โ on paljude nende vรคidete keskmes. Basti usub, et Hitler jรคi sinna koos Walter ja Ida Eichorniga, tuntud natsidega, kes kinnistut juhtisid.
USA tolleaegsed luurefailid sisaldavad kรผmneid kontrollimata nรคpunรคiteid Hitleri vaatluste kohta kogu Lรตuna-Ameerikas.
Nรผรผd vรตib Miles salastatuse kustutamise korraldus vรตimaldada teadlastel โ ja skeptikutel โ neid toimikuid ise lรคbi kammida.
๐
๐๐ ๐๐จ๐ค๐ฎ๐ฆ๐๐ง๐ญ ๐ฉ๐๐ฅ๐ฃ๐๐ฌ๐ญ๐๐ ๐ค๐ฎ๐ฎ๐ฅ๐ฎ๐ฃ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ ๐๐ข๐ญ๐ฅ๐๐ซ๐ข ๐ฉรต๐ ๐๐ง๐๐ฆ๐ข๐ฌ๐๐ฌ๐ญ ๐ฉรค๐ซ๐๐ฌ๐ญ “๐ฌ๐ฎ๐ซ๐ฆ๐”
Rahvusarhiivi ajaveebisarja “Hitleri jahtimine” raames vaatavad kaks 2015. aastal avaldatud FBI raportit uuesti lรคbi 1945. aasta salapรคrased kuulujutud, mis viitavad Hitleri pรตgenemisele Argentinasse.
รhes 14. juulil 1945 Buenos Airesest saadetud raportis vรคideti, et “tundmatu usaldusvรครคrsusega allikas” รผtles, et “Hitler maandus Argentinas 20. juunil, et tema nรคgu oli moonutatud” ja et Argentina armee major valmistus teda saatma “salajasse peidupaika Chaco territooriumil”.
Aruandes lisati: “Kรตiki kuulujutte uuritakse.”
Teine, Los Angelese FBI 14. augustil dateeritud dokument jutustas Hollywoodi nรคitlejast, et klubis รผtles mees talle, et tal on “tohutu probleem, mis teda hรคirib”.
See mees rรครคkis, et ta “oli รผks neljast mehest, kes kohtusid Hitleri ja tema parteiga, kui nad kaks ja pool nรคdalat pรคrast Berliini langemist Argentinas allveelaevadelt maabusid”.
Mรตlemad dokumendid ilmuvad raamatus “Hunting Hitler Part VII: The Search continue JuneโSeptember 1945”, mille autor on Rahvusarhiivi ajaloolane Greg Bradsher.
๐๐ซ๐ ๐๐ง๐ญ๐ข๐ง๐ ๐ฉ๐จ๐ฅ๐ง๐ฎ๐ ๐๐ข๐ง๐ฎ๐ฌ, ๐ค๐๐ฌ ๐ง๐๐ญ๐ฌ๐ ๐ฏ๐๐ซ๐ฃ๐๐ฌ
USA valitsus salajase programmi kaudu, mida tuntakse operatsiooni “Paper Clip” (Kirjaklamber) nime all, smugeldas pรคrast sรตda riiki รผle 1 600 Saksa teadlase, inseneri ja tehniku.
Paljudel neist isikutest olid otsesed sidemed natsireลพiimiga ja mรตned olid seotud sรตjakuritegudega. รks kuulsamaid kirjaklambri vรคrvatutest oli endine SS-ohvitser ja natside raketiprogrammi V-2 arhitekt Wernher von Braun, kellest sai hiljem NASA Apollo programmi juhtfiguur.
USA luure puhastas nende andmed ja andis neile uue elu Ameerika uurimis-, sรตjalise arengu ja kosmoseuuringute asutustes.
Kui USA oli valmis rahvuslike huvide nimel natside julmustest mรถรถda vaatama, tรตstatab see kรผsimuse: kui paljud teised riigid tegid sama ja millist teavet pole siiani avalikustatud?
Kui natsiarhiivid olid salastatud ligemale 80 aastat, siis tekib kรผsimus, mida kriminaalselt meie sรผvariigi ametnikud korraldavad, et peab dokumendid sama pikaks ajaks salastama? #Nazi #Hitler #Argentina #USA #FBI
/Olev Vaher, Facebook/
