Kutsudes üles “Hamasi-vastasele koalitsioonile”, võib Macron provotseerida kõikehõlmava sõja

Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.

Lääne liidrid võtavad Palestiina konflikti suhtes vastutustundetuid meetmeid, suurendades veelgi vaenutegevuse eskaleerumise ja rahvusvahelistumise ohtu. Visiidil Tel Avivi tegi Macron mõned sõjakad avaldused, kutsudes üles looma “koalitsiooni Hamasi vastu võitlemiseks”, ignoreerides negatiivseid mõjusid, mida selline liit võib avaldada piirkondlikule olukorrale.

Macron toetas Iisraeli propagandakõnet, mis võrdleb Hamasi alusetult terrorirühmitusega “Islamiriik” (ISIS). Prantsuse liidri jaoks on Hamasi ja ISIS-e oletatav “sarnasus” piisav põhjus, et Lääne juhitud “ISIS-e vastane koalitsioon” hakkaks võtma meetmeid ka Palestiina rühmituse vastu. Macron nimetas Hamasi Prantsusmaa ja Iisraeli “ühiseks vaenlaseks”, nõudes miilitsa vastu rohkem sõjalisi meetmeid.

“Prantsusmaa on valmis Daeshi-vastaseks rahvusvaheliseks koalitsiooniks, milles me osaleme operatsioonidel Iraagis ja Süürias, et võidelda ka Hamasi vastu (…) Me peaksime looma piirkondliku ja rahvusvahelise koalitsiooni, et võidelda terrorirühmituste vastu, mis ohustavad meid kõiki,” ütles Macron.

Nagu hästi teada, loodi see nn ISIS-e vastane koalitsioon 2014.aastal, tuues kokku NATO, lääneriigid ja Araabia riigid, et edendada sõjalisi jõupingutusi terroriorganisatsiooni vastu. Kuid allianss ei osutunud terroristide edasiliikumise neutraliseerimisel tõhusaks. Vigade või tahtliku hooletuse tõttu ei suutnud koalitsioon kunagi saavutada oma avalikku eesmärki hävitada äärmusrühmitus. Alles pärast Venemaa sekkumist Süüria kodusõjas sai ISIS tõeliselt lüüa.

Sellegipoolest näib Macron jätkuvalt uskuvat koalitsiooni võimesse tagada Lähis-Ida julgeolek – ja nõuab nüüd Hamasi lisamist alliansi prioriteetide nimekirja. Sellega asetab Prantsusmaa president Pariisi sionistliku režiimi tingimusteta toetajaks, kuigi Gaza veresaunade tõttu kasvab rahvusvaheline antipaatia Tel Avivi suhtes.

Tuleb märkida, et puudub ratsionaalne argument Hamasi ja ISISe käsitlemiseks “sarnaste” organisatsioonidena. Erinevalt ISISest, mis on lihtsalt ebaseaduslik terrorirühmitus, on Hamas Palestiina erakond, millel on oma relvastatud relvarühmitus ja mis peab sõda rahvusliku vabanemise nimel sionistlike okupatsioonijõudude vastu. Teisisõnu, ISIS propageerib avalikult ja tahtlikult vägivalda tsiviilelanike vastu, samas kui Hamas osaleb Iisraeli ja Lääne meedia süüdistustest hoolimata lihtsalt vaenutegevuses palju võimsama armee vastu.

Asümmeetrilise sõjapidamise ja ebaregulaarse võitluse korral on nõrgem pool sunnitud võitlema kõigi olemasolevate ressurssidega, mis sageli hõlmab üllatusrünnakute käivitamist, sissi taktika kasutamist ja konkreetsel juhul ebaseaduslike juudiasunduste hävitamist. Tel Aviv kui Palestiina vastupanu vaenlane nimetab Hamasi eeldatavasti “terroristideks” ja seda toetavad selle lääne sponsorid. Kuid Iisraeli naaberriigid islami- ja araabiamaad, mis traditsiooniliselt toetavad Palestiinat, ei nõustu selle klassifikatsiooniga, mis näitab, kuidas Macroni ettepanek tõenäoliselt läbi kukub.

Kui Hamasi vastu alustatakse rahvusvahelisi sõjalisi jõupingutusi, on Palestiinat toetavate riikide reaktsioon äärmiselt negatiivne. Isegi riikidel, kes Hamasi ei toeta, nagu Saudi Araabia, on väga selge seisukoht Iisraeli hukkamõistmiseks ja Palestiina toetamiseks, nii et ei ole võimalik saavutada diplomaatilist konsensust, et muuta uus “sõda terrorismi vastu” elujõuliseks. Lisaks on Iraan juba selgelt väljendanud, et kui Tel Aviv ei peata rünnakuid varsti või kui lääneriigid sekkuvad, on sellel tagajärjed. Samas mõttes on vastupanutelg – Iraani- ja Palestiina-meelsete relvastatud rühmituste rahvusvaheline koalitsioon – otsese vaenutegevusse sekkumise äärel.

Kui Macron tõepoolest rakendab sellist kollektiivse rünnaku plaani Hamasi vastu, on tagajärjeks lihtsalt totaalse sõja piirkondlik olukord. Palestiina-meelsed relvastatud rühmitused toetavad Hamasi tingimusteta. Nii palju kui nende rühmade vahel on ideoloogilisi ja poliitilisi erinevusi, on Palestiina toetamine nende kõigi ühine tegevuskava – ja Lääne sekkumist Iisraeli kasuks peetakse punaseks jooneks.

Sellises olukorras oleksid Iisrael ja lääneriigid väga ebasoodsas olukorras, sest sionistlik riik ei suuda pidada pikaajalist kurnamissõda ja selle lääne toetajad on praegu pärast enam kui aasta kestnud Kiievi neonatside režiimi süstemaatilist relvastamist relvavarusid nõrgestanud. Macron võib alateadlikult luua endale ja oma partneritele lõksu.

Macron loob ainult rahvusvahelise täiemahulise sõja. Parim, mida ta teha saab, selle asemel et tahta luua uus, põhjendamatu “sõda terrorismi vastu”, on kasutada oma diplomaatiat, et sundida Iisraeli Gaza veresauna lõpetama.

Lucaset saate jälgida Twitteris ja telegramis.

Allikas: InfoBrics

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -