Eesti Eest! portaal saab olla tsensuurivaba ja täiesti sõltumatu -ainult kui toetate meid pisikese annetusega!
Toeta EestiEest.com-i:
Mihkel Johannes Paimla EE407700771008496547 Märksõna "Annetus"
spot_img

Kuidas õhusaaste mõjutab varajast aju arengut – ja mida emad saavad teha

Uuringud näitavad, et suurem kokkupuude õhusaastega aju arengu kriitilistel perioodidel võib avaldada laialdast mõju vaimsele tervisele.

Aju areneb vapustava kiirusega – 3-millimeetrise närvitoru tipust enam kui 100 miljardi neuronini, mis kaaluvad 1,3 kilogrammi.

Sünnieelne periood ja varajane lapsepõlv on iseloomulikud aju arengu suurtele edusammudele, mis moodustavad olulise aluse. Kuigi see on vaimsete võimaluste aeg, on see ka vaimse haavatavuse aeg.

Uus-Meremaa pikisuunaline uuring näitab, et õhusaastega kokkupuutel alates viljastumisest kuni varase elu lõpuni võib olla mitmeid negatiivseid tagajärgi tunnetusele, käitumisele ja emotsioonidele.
Arvestades neid tervisemõjusid, on kasulik teada, kuidas riski minimeerida toitumis- ja muude meetmete abil.

Õhusaaste ja laste vaimne tervis

Ajakirjas Environmental Research avaldatud uuring tuvastas välisõhu saastatuse kui ühe peamise keskkonnaohu tervisele. Kuigi üha rohkem tõendeid viitab seosele saastatusega kokkupuute ja negatiivsete vaimse tervise mõjude vahel täiskasvanutel, on vähe teada, kuidas kokkupuude varases eas lapsi mõjutab.

Et saada ülevaade reostuse mõjust selles vanuserühmas, analüüsisid teadlased andmeid 1265 Uus-Meremaa lapse kohta, kes koguti eostamisest kuni 10. eluaastani. Laste aadresside abil hindasid nad õhusaaste taset, et hinnata kokkupuudet ja võrdlesid neid vaimse tervise näitajatega.

Tulemused näitasid mitmeid seoseid:

  • Püsivalt kõrge sünnieelne ja -järgne kokkupuude oli seotud tähelepanuprobleemidega.
  • Suurem sünnieelne kokkupuude oli seotud suurema ainete kuritarvitamise määraga.
  • Suurem kokkupuude eelkooliealiste lastega ennustas madalamat haridustaset, käitumisprobleeme ja ainete kuritarvitamist.
  • Püsivalt kõrgenenud kokkupuude lapsepõlves oli seotud suurema ainete kuritarvitamise riskiga.

Põhitegurid

Seoste aluseks olevate tegurite hüpoteesides pakkusid uuringu autorid välja, et kokkupuude õhusaastega sünnieelse ja varase lapsepõlve arengu tundlikel perioodidel võib häirida neuroloogilise arengu radu. Teiste oletuste hulka kuuluvad akumuleerumise hüpotees, mis hõlmab püsivalt suurt kokkupuudet ja kriitilise akna hüpotees, mis hõlmab kokkupuudet eriti olulistel ajavahemikel.

Autorid väitsid ka, et struktuurilised ja funktsionaalsed aju muutused võivad täheldatud tulemustele kaasa aidata. Samaaegne süstemaatiline ülevaade, mis avaldati ajakirjas Environmental Science, leidis tõendeid selle hüpoteesi toetamiseks. Pärast 26 uurimistöö uurimist näitasid tulemused, et sünnieelse reostusega kokkupuutest pärinevad neurotoksiinid võivad olla seotud aju vähenenud verevooluga erinevates piirkondades lapsepõlves ja noorukieas. Kuna veri kannab hapnikku ja toitaineid kudedesse, võib vähenenud verevool põhjustada optimaalsest madalamat ajufunktsiooni. Reostusest pärinevad neurotoksiinid võivad viia ka teatud ajustruktuuride mahu vähenemiseni.

Antioksüdantiderikkad toidud

Mitmed antioksüdantiderikkad toidud võivad vähendada õhusaastest tulenevat oksüdatiivset stressi, ütles Aderet Dana Hoch, registreeritud toitumisspetsialist Dining with Nature’ist.

Oksüdatiivne stress tekib siis, kui kehas on vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaalutus. Vabad radikaalid on hapnikku sisaldavad molekulid, millel on paaritu arv elektrone, mistõttu nad reageerivad kergesti teiste molekulidega ja tekitavad kehas kahju.

Antioksüdandid on molekulid, mis saavad annetada elektroni vabale radikaalile, muutes selle stabiilsemaks ja vähem tõenäoliselt kahjustusi tekitavaks.

„Õhusaaste põhjustatud oksüdatiivse stressi vastu võitlemiseks tuleks eelistada toite, mis on rikkad oluliste antioksüdantide, näiteks C-vitamiini, E-vitamiini, seleeni, beetakaroteeni, tsingi ja flavonoidide poolest,“ ütles Hoch. Ta tõi järgmised näited:

  • Marjad, näiteks mustikad, maasikad ja vaarikad, sisaldavad palju C-vitamiini ja flavonoide.
  • Avokaadod on rikkad E-vitamiini poolest.
  • Lehtköögiviljad, näiteks spinat, rukola ja mangold, on suurepärased C-vitamiini ja beetakaroteeni allikad.
  • Pähklid ja seemned on head E-vitamiini, seleeni ja tsingi allikad.

Vahemere dieet on antioksüdantiderikas ja põletikuvastane toitumiskava, mis aitab edendada optimaalset tervist ja vähendada õhusaastega seotud oksüdatiivset stressi, ütles Flawless Bloomi registreeritud toitumisspetsialist Shelley Balls.

Selle koostisosade hulka kuuluvad rohkelt lahjat valku kalast, ubadest ja pähklitest, aga ka täisteratooteid, puuvilju, köögivilju ja tervislikke rasvu nagu oliiviõli, ütles ta ajalehele The Epoch Times. „Ausalt öeldes soovitan seda dieeti kõigile, mitte ainult rasedatele, et edendada tervist ja vähendada krooniliste haiguste tõenäosust.“

2019. aastal ajakirjas Circulation avaldatud uuring annab tõendeid Vahemere dieedi võime kohta vähendada õhusaastega kokkupuute kahjulikke tagajärgi. Pikaajalise kokkupuute üks tagajärgi on suurem südame-veresoonkonna haigustesse (SVH) suremise risk, seega uurisid autorid, kas dieet võib seda tõenäosust vähendada. Pärast enam kui 500 000 inimese andmete hindamist ja nende 17-aastast jälgimist leidsid nad, et Vahemere dieet võib pakkuda märkimisväärset kaitset õhusaastest tuleneva SVH suremise eest.

Piisav toitainete tarbimine

Ajakirjas Journal of Toxicology and Environmental Health avaldatud uuring kirjeldab, kuidas toitainete puudus võib õhusaaste mõju mitmel moel süvendada. Näiteks A-vitamiini, raua või joodi puudus võib suurendada tundlikkust toksiliste ühendite suhtes ja C-vitamiini puudus võib suurendada oksüdatiivset stressi.

Vahemere dieet aitab säilitada toitainete taset. Ajakirjas Nutrients avaldatud ülevaate autorid leidsid, et Vahemere dieedi järgijatel oli väiksem risk ebapiisava toitainete ja mikrotoitainete tarbimise tekkeks.

Toidud, mis toetavad detoksifitseerimisprotsesse

„Õhusaaste mõjude vähendamise kaalumisel on oluline keskenduda toitudele, millel on looduslikud detoksifitseerivad omadused,“ ütles Hoch. „See hõlmab eriti neid, mis toetavad antioksüdantse ensüümi glutatiooni, millel on roll maksa detoksifitseerimisfunktsioonis.“

Ta ütles, et sellesse kategooriasse kuuluvad köögiviljad nagu küüslauk ja sibul. Teiste detoksifitseerivate köögiviljade hulka kuuluvad ristõieliste sugukonda kuuluvad köögiviljad, mis sisaldavad väävlirikast ühendit nimega sulforafaan – sealhulgas brokkoli, lillkapsas, rooskapsas, peakapsas, lehtkapsas ja lehtkapsas.

Hiinas läbi viidud kliinilises uuringus , mis avaldati ajakirjas Cancer Prevention Research, testiti igapäevase brokoliidude joogi joomise mõju inimestele, kes elavad olulise õhusaastega piirkonnas. 12 nädala pärast leidsid autorid, et sulforafaanirikas jook aitas organismil eritada suuremas koguses saasteaineid benseeni ja akroleiini. Samuti indutseeris see osalejate ülemistes hingamisteedes tuumafaktori erütroid 2-seotud faktori (NRF2) taset. NRF2 reguleerib toksiinide ja kantserogeenide detoksifitseerimisega seotud geenide ekspressiooni.
„Üldine rusikareegel on suurendada värskete toodete ja kiudainerikaste toitude tarbimist,“ ütles Hoch.

Mittedieetilised meetmed kokkupuute vähendamiseks

Õhusaastet on seostatud põletikuga, mis mõjutab kopse, südant, soolestikku, immuunsüsteemi ja närvisüsteemi, ütles dr Inderpal Randhawa, sertifitseeritud sisearst ja laste pulmonoloog, ajalehele The Epoch Times saadetud e-kirjas. Ta soovitas kontrollida välisõhu kvaliteeti ja piirata õues viibimise aega, kui saastetase on kõrge – eriti rasedatel naistel sünnieelsel perioodil ja väikelastel varases lapsepõlves.

Samuti soovitas ta maski kanda kõrge saastetasemega tingimustes ja märkis, et rasedad naised võivad saada rohkem kasu kvaliteetsematest valikutest, näiteks N95 maskidest, mis pakuvad paremat kaitset.

N95 mask on õlivaba filter, mis kaitseb õhusaasteainete eest 95% efektiivsusega. Seda reguleerib Riiklik Tööohutuse ja Töötervishoiu Instituut.

Ameerika Kopsuühing hoiatab, et välisõhu saaste võib kodudesse sattuda avatud akende ja valesti filtreeritud kliimaseadmete kaudu. Samuti sisaldab siseõhk palju saasteaineid, sealhulgas passiivset suitsetamist, kodukeemiat, lõhnu ja gaasipliitidest pärinevat lämmastikdioksiidi. Parim viis siseõhu saasteainetega tegelemiseks on kemikaalide allika eemaldamine, kuid abiks võib olla ka välisõhuga ventileerimine, avades aknaid 15 minutiks päevas ja kasutades seadet, mis filtreerib siseõhu saasteaineid.

Kuigi rahvatervise tähelepanu keskmes on suuresti välistingimustes levivad toksiinid, võib siseruumide saaste olla sama problemaatiline. Siseruumide saasteained võivad pärineda paljudest kemikaalidest, mida leidub majapidamistarvetes, näiteks mööblis, mittenakkuvates köögitarvetes ja vinüülplaatides. Siseruumides leiduvate kemikaalidega kokkupuute vähendamise meetmed võivad olla kasulikud kognitiivsele tervisele.

Ameerika Kopsuühing soovitab kodus kasutada korralikku suure tõhususega tahkete osakeste õhufiltrisüsteemi (HEPA), märkides, et see võib oluliselt vähendada välisõhu saastet, siseruumides leiduvaid allergeene ja tolmu.

„HEPA-filtri efektiivsus sõltub seadme kvaliteedist ja sellest, kui tihti filtrit puhastatakse ja vahetatakse,“ ütles Randhawa. „Üldiselt on enamik HEPA-filtreid hea kvaliteediga ja tõhusad.“

Sarnased

spot_img
-Advertisement- spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -