USA-s on lapstööjõud tulemas tagasi – sageli selle kõige jõhkramal kujul. Üle riigi töötavad lapsed restoraniköökides praepannidega, puhastavad lihapakkimistehaseid, tööstuslikke luusaage, büroohooneid ja maju ning teevad muid ohtlikke ja madalapalgalisi töid.
Mittetulundusühingu Farmworkers Opportunity Program (AFOP) andmetel töötas eelmisel aastal ainuüksi põllumajandussektoris ligikaudu pool miljonit Ameerika last. Paljud neist lastest alustavad tööd juba kaheksa-aastaselt, rügades põllul puu- ja juurvilju korjates ja kastidesse paigutades, mõnikord kolmekohalise kuumusega, samas kui 72-tunnine töönädal pole haruldane.
Sarnaselt paljude teiste praeguste laste töödega on põllumajandustöö väga ohtlik, kuna nad puutuvad kokku kantserogeensete pestitsiididega. AFOPi andmetel, kui lastel palutakse kasutada ohtlikke seadmeid, on kasvanud noortega juhtunud traagiliste õnnetuste määr.
Eelmisel kuul avaldatud New York Timesi kajastuse kohaselt on nende alaealiste tööandjad erinevatest tööstusharudest ja nende hulgas on mõned riigi tuntumad kaubamärgid ja ettevõtted, kes tuginevad alltöövõtjatele, kes neid ebaseaduslikult palkavad. Nende hulka kuuluvad Cheetos, Walmart, Target, Whole Foods, Ben ja Jerry jäätis ning autotootmistehased, mis tarnivad osi Hyundaile, Kiale ja General Motorsile.
Ohvrid töötavad sageli öö läbi, üritavad päeval koolis käia, paljud loobuvad sellisest võimatult kurnavast ajakavast, leidis Times. Kui nad esitavad küsimusi oma töötingimuste kohta, võivad nad silmitsi seista kättemaksuga. Pealegi kogevad tüdrukud täiskasvanud meeste poolt regulaarselt seksuaalset ahistamist ja sundi.
Hyundai autotehas on näha Greyhoundi bussi seest väljaspool Montgomery, Alabama, USA, 13. august 2008. /Reuters
Rändlapsed
Kõigist palgatud lastest moodustavad migrantide lapsed riigi lõunapiiril tekkinud rändekriisi tõttu ebaproportsionaalselt suure osa. Eelmisel aastal jõudis USA-sse saabunud saatjata alaealiste arv kõrgeima tasemeni 130 000ni, mis on kolm korda suurem kui viis aastat tagasi. Samal ajal on lapstööjõu rikkumised alates 2015. aastast kolm korda kasvanud, nagu avastas majanduspoliitika instituut pärast USA tööministeeriumi andmete uurimist.
Lapsed on aastakümneid üksinda ületanud USA-Mehhiko piiri, mistõttu paljud neist on ekspluateerimise suhtes haavatavad. New York Timesi föderaalandmete analüüsi kohaselt läheb nüüd vaid kolmandik migrantide lastest oma vanemate juurde, samas kui enamik saadetakse teiste sugulaste, tuttavate või isegi võõraste juurde.
AFOPi lapstööjõu analüüsi kohaselt tunnevad sisserändajad lapsed sageli oma peres rahalist survet, samas kui paljudel pole muud valikut, kui töötada koos vanematega, et toit lauale tuua.
“Lapsed teavad isegi ilma, et neile oleks öeldud, et nad võivad elada musertavas vaesuses või panustada oma aega ja energiat just sellesse tööstusharusse, mis nende vanemaid rõhub. Seega – loomulikult – nad “valivad” sageli viimase,” seisis raportis.
On näidatud, et lapstööjõul on negatiivsed tagajärjed laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning see võib viia haridusvõimaluste ja tulevaste tööväljavaadete vähenemiseni. See rikub ka rahvusvahelisi inimõiguste standardeid, mida USA on kohustatud järgima.
Varem SL-i tootmisettevõttes töötanud alaealine töötaja poseerib 9. detsembril 2022 USA-s Georgia osariigis Savannahis oma magamistoas portreepildi jaoks. /Reuters
Vabadus töötada või vabadus kannatada?
“Isemajandav ja endast lugupidav demokraatia ei saa õigustada lapstööjõu olemasolu,” väitis USA endine president Franklin D. Roosevelt 1937. aastal, kui saatis Kongressile õiglaste tööstandardite seaduse. Lisaks alaealiste “rõhuvale lapstööjõule” töölevõtmise keelamisele loodi seaduseelnõuga ka riiklik miinimumpalk ja ületunnitöötasu standard – see oli tollal USA töötavate inimeste jaoks tohutu hüpe.
Täna püüavad poliitikud tühistada seadusi, mis kunagi kaitsesid riigi üht kõige haavatavamat elanikkonda. Selle kuu alguses allkirjastas Arkansase kuberner Sarah Huckabee Sanders seaduseelnõu, millega kaotati osariigi nõuded kontrollida, et lapsed oleksid enne tööle saamist vähemalt 16-aastased, mis tema sõnul annaks lastele ja nende vanematele vabaduse töötada.
Eelnõu sponsor ütles kohalikule uudistejaamale, et varasem määrus oli “üks väike koorem ettevõtetele ja ühtlasi astub ette vanemate otsustusprotsessi selle kohta, kas nende alla 16-aastane laps saab tööd”.
2023. aasta noorte palkamise seadusena tuntud eelnõu kujutab endast viimast enamiku vabariiklastest osariikide katset leevendada kehtivaid laste tööseadusi.
Ohios kaaluvad seadusandjad seaduseelnõu, mis lubaks 14- ja 15-aastastel lastel aastaringselt iga päev kella 21-ni töötada. Eelnõul on kahepoolsed toetused ja see sisaldab resolutsiooni, mis palub föderaalvalitsusel muuta oma laste tööseadust. Iowas lubaksid seadusandlikud ettepanekud vähemalt 15-aastastel lastel alkoholi müüa ja vähemalt 14-aastastel töötada lihapakkimisettevõtetes teatud töökohtadel. Iowa seaduseelnõu kaitseks ka ettevõtteid vastutuse eest, kui laps haigestub või vigastab või suri tööl olles.
Reageerides laste tööjõu rikkumiste arvu suurenemisele, palub Bideni administratsioon Kongressil suurendada jõustamismeetmete rahastamist ja võtta vastu õigusaktid, et suurendada rikkumiste eest määratavaid tsiviilrahalisi karistusi, teatas Bloomberg.
Kuid nagu ajakirjanik Tyler Walicek oma artiklis “Truthout” märkis, võivad administratsiooni teadaanded “retoorikat katet pakkuda rohkem kui inimkannatusi mis tahes tähendusrikkas ulatuses parandada”.
“Struktuurne ebaõiglus on nii sügavalt sisse kirjutatud: tühised palgad, ekspluateerivad korporatsioonid ja töövõtjad, üleriigiline ebavõrdsus, rassiviha ja kõigi administratsioonide, sealhulgas Bideni, õelalt kättemaksuga piiripoliitika,” ütles ta.
“Kuna nähtavale tulevad kõik vastastikused tegurid, hakkavad lubatud muudatused tunduma midagi enamat kui aknakujundus.”
CGTN
