Kuidas kliima väljapressijate eesmärk on sundida meid nutikatesse Gulagidesse

Autor Paul Cudenac via Off-Guardian.org,

Austraaliast ja Uus-Meremaalt on tulemas šokeerivaid tõendeid selle kohta, kuidas kliimapettust kasutatakse tehno-totalitaarse targa linna tuleviku pealesurumiseks.

Kriminokraatlikud globaalsed imperialistid kasutavad sageli oma Rahvaste Ühenduse kolooniaid, et proovida oma türannia kõige salakavalamaid eskaleerumisi – mõelge Covidi ajal Kanadale, Uus-Meremaale ja Austraaliale.

Seetõttu võime eeldada, et sellest saab kava nende neljanda tööstusrevolutsiooni tegevuskava rakendamiseks kogu maailmas.

Kõnealuse kurjakuulutava skeemi, mida nimetatakse “juhitud taganemiseks”, on paljastanud sõltumatu uurija Kate Mason oma suurepärases Substacki blogis, mille eesmärk on “4IR-i narratiivide dekonstrueerimine”.

Idee seisneb selles, et “kliimamuutuste” kujuteldavate mõjude liialdatud “modelleerimist” kasutatakse teatud piirkondade määratlemiseks inimasustuse jaoks sobimatutena.

Riigiga käsikäes töötab kindlustustööstus – mis on pikka aega olnud korrumpeerunud kriminokraatliku impeeriumi keskne osa –, mis peab kodusid nendes piirkondades “kindlustamatuteks”.

Ka pangad mängivad oma osa (muidugi!), öeldes, et nad ei soovi nendele “kindlustamatutele” kinnisvaradele hüpoteeklaene anda.

Oma viimases artiklis viitab Kate telereportaažile Kensington Banksist Melbourne’i kesklinna lähedal, mis on äsja kuulutatud üleujutusalaks.

Ta kirjutab: “Kinnisvarahinnad peaksid langema 20 protsenti. Ma arvan, et see on üsna konservatiivne – kes ostab üleujutustsoonis? Välja arvatud juhul, kui tegemist on arendajaga, kes selle kõik maani maha raiub ja Smart Resilienti kompleksi ehitab”.

Samal ajal on Uus-Meremaal elanikud relvastuses katsetele kehtestada rannikualadelt “taganemine” meretaseme ennustatava tõusu ettekäändel.

Nagu see meediakajastus näitab, ei osta nad hirmutavat kliimapropagandat.

Ütles Tim Rees. “Olen Paraparaumu ranna ääres elanud alates 1965. aastast ja rand muutub tegelikult suuremaks. 45 aastat olen sukeldunud Kāpiti saarelt ja kaljud on mõõna ajal ikka veel samal kõrgusel.”

Lisas Tania Lees: “Teadus ei ole lahendatud ja puudub konsensus. Me ei usu, et merevee tase tõuseb märkimisväärselt ja [et] meid kõiki ujutatakse üle.”

Keskvalitsus ja kohalik omavalitsus ei saanud rahastada “sellises mastaabis protsessi”, ütles ta. “Seni on ratepayers maksnud Takutai Kāpiti protsessi eest üle 4 miljoni dollari.”

“Me lihtsalt ei saa endale lubada rohkem kulutamist. Kui see ellu viiakse, oleks hallatud taganemine üle 1 miljardi dollari.”

Mis puutub selle kõige taga olevasse päevakorda, siis kirjutab Kate:

Kliimamuutuste modelleerimise ja kindlustuse kohta teabe leidmine on minu jaoks liitunud punktidega, mis puudutavad Austraalias toimuvat tohutut pakkide ja virnade eluasemearendust.

Nad peavad meid kõiki kuhugi panema, kui meie majad on kindlustamata ja me peame need raha eest maha müüma.

On selge, et tegemist on “vastupidavate” arukate linnadega. Kõik haakus internetiga ning kogutud, salvestatud ja modelleeritud andmetega, et dikteerida üha düstoopilisemaid valitsuse kontrolli- ja jõustamismeetmeid.”

Kinnituseks paljastab ta, et hallatud taganemisega seotud Austraalia kindlustusnõukogu töötab avaliku ja erasektori partnerluse mudeli raames ja järgib ÜRO säästva arengu eesmärke, olles isegi ÜRO jätkusuutliku kindlustuse põhimõtete asutajaliige.

ÜRO aruka Gulagi tegevuskava paradeeriti nende 80-leheküljelises brošüüris pealkirjaga “Inimeste koondamine arukatesse linnadesse: kava kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele”, nagu me 2022. aastal teatasime.

Ka 2022. aastal avaldas Austraalia kliimanõukogu nimeline organ uuringu, mille hinnangul muutub 1 25-st riigi kõigist kodudest ja ärihoonetest 2030. aastaks “äärmuslike ilmastikunähtuste halvenemise” tõttu tegelikult kindlustamatuks.

Jõe üleujutused kujutasid endast uuringu kohaselt suurimat ohtu, kuna äkktulvad ja võsapõlengud on muud peamised ohud, mis aitavad kaasa kinnisvara “kindlustamatuks” muutumisele.

Lisaks sellele, et aruandes kutsutakse üles “juhitud ümberpaigutamistele”, rõhutati vajadust “suurendada avaliku sektori investeeringuid vastupanuvõimesse” ja “toetada kogukondi parema taastumise saavutamisel”.

Selles märgiti: “Linnad ja kogukonnad tuleb vajaduse korral ümber ehitada viisil, mis võtab arvesse vältimatuid tulevasi muutusi kliimas ja muudab need vastupidavamaks.”

Pole üllatav, et seda raportit esitleti uhkelt Maailma Majandusfoorumi veebisaidil…

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -