Autor Saleh Nasser
Süüria valitsus tühistas 8. juunil ametlikult Briti riikliku kontrolli all oleva uudistekanali British Broadcasting Corporation (BBC) meediaakrediteeringu ja teatas, et selle ajakirjanikud ei saa enam araabia riigist seaduslikult reportaaže teha.
Ametlikus avalduses teatas Süüria teabeministeerium, et BBC on tahtlikult esitanud mitmel korral kallutatud ja valeuudiseid, andes moonutatud pildi Süüria tegelikkusest.
Lisaks märgiti, et see väärkäitumine jätkus vaatamata Süüria võimude korduvatele hoiatustele, lisades, et BBC uudistes kasutati aeg-ajalt terroristlike rühmituste ja Süüria-vastaste vaenulike üksuste avaldusi ja tunnistusi teatud narratiivi esitamiseks.
Seetõttu, nagu ministeeriumi avalduses kirjeldati, ei ole Briti ringhääling pidanud kinni ajakirjanduse kutsestandarditest, nõudes eksitavate ja politiseeritud reportaažide esitamist.
BBC lükkas oma vastuses Süüria avalduse põhjendamatuse tõttu tagasi; väites, et see pakub “erapooletut ja sõltumatut ajakirjandust”, kusjuures BBC pressiesindaja nõudis, et ringhäälinguorganisatsioon “räägiks faktide kindlakstegemiseks inimestega kogu poliitilise spektri ulatuses”.
BBC aga ebaõnnestub faktide kontrollimisel, kuna aastatepikkune välisriikide sõjaline agressioon Araabia riigi vastu näitab, kuidas peavoolu lääne meediaväljaanded, sealhulgas BBC, tahtlikult fakte moonutasid.
Valed ja moonutused
Süüriale pealesurutud sõja aastate jooksul levitas eriti BBC valesid ja pääses sellest. Näiteks 2012. aasta mais kasutas see 2003. aasta fotot Iraagist, et luua lugu juhtumist Süürias Houlas.
“Läksin koju kell 3 öösel ja avasin BBC lehe, millel oli esiküljel lugu Süürias juhtunust, ja ma kukkusin peaaegu toolilt maha,” ütles fotograaf Marco di Lauro.
Sellised sõjaga seotud faktide jämedalt vääresitamise juhtumid, mida Briti valitsus aitas Araabia riigis toita, jätkus aastate jooksul, kui BBC jätkas võltsuudiste levitamist.
2021. aastal tunnistas BBC tõsiseid vigu Raadio 4 dokumentaalfilmis, mis käsitles väidetavat 2018. aasta keemiarünnakut Süürias, “võiduks tõele” pärast ajakirjanik Peter Hitchensi kaebuse esitamist.
Enne seda oli BBC produtsent Riam Dalati visanud üles pommuudise, öeldes, et väidetava keemiarünnaku videomaterjal on lavastatud.
“Pärast peaaegu kuus kuud kestnud uurimist saan ma kahtlemata tõestada, et #Douma haigla stseen oli lavastatud. Haiglas surmajuhtumeid ei tuvastatud,” ütles Dalati toona.
Süürias asuv sõltumatu ajakirjanik Vanessa Beeley, kes paljastas sidemed lääne luure ja al-Qaedaga seotud terrorirühmituste vahel, süüdistas BBC-d tema õõnestamises ja isegi ähvardamises.
2021. aasta lõpus mõistis Hiina valitsus BBC-d hukka võltsuudiste edastamise eest, kirjeldades ettevõtet Kesk-Hiina laastavate üleujutuste kajastamise tõttu ebaprofosionaalseks.
Palestiina kohta on BBC reportaažid alati järginud Iisraeli ametlikku joont. Näiteks püüdes ajakirjanik Shireen Abu Aklehi mõrtsukatega selget juttu teha, ütles BBC, et ta “tapeti Iisraeli haarangu ajal Läänekaldal” (BBC), mitte aga seda, et ta mõrvati tahtlikult tema pähe tulistatud läbistavate kuulidega.
Hiljuti avaldas BBC dokumentaalfilmi nn narkokaubandusest araabia riigis, seostades selle Süüria armee ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi perekonnaga.
Uudis põhines USA, Briti ja Euroopa Liidu ametnike avaldustel, kes süüdistasid Süüria valitsust uimasti tootmises ja ekspordis ilma tõenditeta.
Ärritatud Süüria naasmisest
Põhjendamatud süüdistused uimastiäris satuvad ajale, mil Süüria taasintegreerub piirkonda, olles soojalt teretulnud, hoolimata lääne valitsuste ägedast vastuseisust.
7. mail hääletasid araabia valitsuse esindajad Egiptuses Süüria tagasitulemise poolt Araabia Liigasse pärast poliitilisest segadusest tingitud 12-aastast peatamist. Kõik 13 liikmesriiki 22st Kairo istungil osalenud toetasid otsust.
Süüria naasmist on tervitanud ka Iraan, Venemaa, Hiina, Brasiilia ja enamik riike üle maailma, välja arvatud USA, Ühendkuningriik, Euroopa Liit ja vähesed assotsieerunud riigid.
Pärast seda, kui nende pikaajaline Süüria katkirebimise ja okupeerimise kampaania ei andnud soovitud tulemusi, keskendusid lääneriigid Damaskuse valitsuse ülemaailmse maine õõnestamisele muul viisil, sealhulgas uimastiäri süüdistustega.
Juuni keskel otsustas EL jätta Süüria valitsuse esindajad välja 7. Brüsseli “Süüria ja selle piirkonna tuleviku toetamine” konverentsist, kuhu Damaskuse sõnul sõitsid ainult Takfiri terroristidega seotud korrumpeerunud isikud.
Mõni päev hiljem tühistas EL ka ministrite kohtumise Araabia Liigaga Süüria tagasivõtu küsimuses, mis oli samm, mida taunisid kõik ülearaabia organi liikmed.
Juuli alguses hoiatas Venemaa välisluureteenistuse direktor, et USA kavatseb Süürias korraldada uusi valelipuoperatsioone, sealhulgas keemiarünnakuid tsiviilisikute vastu, et diskrediteerida Süüria valitsust.
BBC väidete usaldusväärsus
Arvestades poliitilist konteksti, on selge, et BBC “uurimine” Süüria valitsuse seotuse kohta Captagoni narkokaubanduses on vaid osa koordineeritud lääne laimukampaaniast.
See pole esimene kord, kui BBC Briti valitsuse ja selle lääneliitlaste käsul sihilikult ja ennekuulmatult valetab kas narkoäri või Süüria valitsuse kohta.
Vaid kolm nädalat enne Süüria uimastiäri raportit avaldas BBC uudise, milles tunnistas satelliidipiltide ja UNODC andmete põhjal, et Talibani võimud Afganistanis on oopiumitootmise aastaga täielikult likvideerinud.
Artikkel lõppes räige valega, et Ameerika ja Briti okupatsiooniväed Afganistanis on teinud suuri jõupingutusi ja investeerinud miljardeid dollareid oopiumitootmise ja -kaubitsemise likvideerimiseks, nihutades vastutuse selle tootmise eest Talibanile.
Seetõttu ei suutnud angloameerika ametliku narratiivi kohaselt Lõuna-Aasia riiki 20 aastat okupeerinud lääne koalitsiooniväed, vaatamata täielikele teadmistele moonipõldude asukohtade kohta ja tohututest maa-õhu sõjalistest võimetest, saavutada seda, mida Taliban suutis praegu saavutada.
Neid vastuolusid on ilmestanud arvukad sõltumatud uurimised, mis näitavad, et koalitsioonivõimud on oopiumitootmisest märkimisväärselt kasu saanud; alates 352 miljardi dollari süstimisest lääne finantssüsteemi kuni probleemide tekitamiseni Iraani ja Venemaa piiridel.
Ka Londoni ja Washingtoni reaktsioonid Talibani oopiumitootmise kustutamisele ei näidanud uue olukorra suhtes erilist entusiasmi, nii BBC kui ka USA valitsuse raportid kurdavad avalikult puuduste üle.
Nende puuduste hulka kuulub sünteetiliste uimastite kasutamise suurenemine heroiini alternatiivina, Afganistani majanduse edasine nõrgenemine ja uued massiränded, mida kõike saab kasutada ka Mehhiko uimastikaubanduse taolise tegevuse säilitamiseks.
Süüdistused Süüria valitsuse seotuses sünteetiliste uimastiäriga on vaatlejate sõnul sama lääne poliitika ja samade valede narratiivide kordamine.
BBC vildakas ajakirjandus
Sõltumatute vaatlejate sõnul tegeleb BBC avalike ja varjatud eelarvamustega, seda kanalit iseloomustavad jämedad manipulatsioonid, desinformatsioon ja uuenduslikud propagandavõtted kogu oma saja-aastase eksisteerimise jooksul jäänud suures osas märkamatuks.
Rahvusvahelise poliitika kontekstis on BBC-d sageli kirjeldatud kui Briti valitsuse hääletoru, mille võrgustiku erapooletuks ja sõltumatuks kuulutatud ajakirjandust peetakse keeruka valetasakaalu, anakronistliku objektiivsuse ja muude manipulatiivsete taktikate maskeeringuks.
Tänapäeval on peaaegu entsüklopeedialaadsed BBC ülevaated ajaloolistest sündmustest ja isikutest, kes ei ole kunagi tunnistanud, et BBC ise korraldas tollal nende vastu laimukampaaniaid.
BBC “erapooletuse” kurikuulsaim juhtum Süüria sõja ajal oli intervjuu terrorist Abu Sakkariga, kes kiitles videol tapetud Süüria sõduri toore südame söömisest.
Aruandes ei väljendatud kusagil vastikust tema kannibalismi ja takfiri ideoloogia vastu, selle asemel edastati nalju “Valentini südame kohta”, kirjeldades kurjategijat “mässulise sümbolina” ja kajastades alaviitide takfiri seisukohti kui “mitte õigeid moslemeid”.
Abu Sakkari seisukohti ja lugu esitleti Briti valitsuse omaga võrdselt väärtuslikuna, õigustades tema tegevust tehniliselt, kuna mõned mõtlesid, kas sellist sisu avaldatakse näiteks Ühendkuningriigis Takfiri terroriveresauna eest vastutavate elementidega.
BBC-d on peetud vastutavaks ka opositsiooni populariseerimise eest, kasutades seda valimatult mässuliste ja terroristide kirjeldamiseks Lääne-Aasia riikides.
BBC ei avaldanud ainult Tony Blairi valitsuse lugu, et Iraagil on massihävitusrelvad. Kuid kui avaliku arvamuse toetus doseeriti nende “avatud debattide” käigus hoolikalt üle 50 protsendi, alustati sõjalist rünnakut ja sajad tuhanded iraaklased hukkusid selle tagajärjel.
Täna tunnistab Briti avalik-õiguslik ringhääling, et Iraagis ei olnud ohtlikke relvi, kuid ei maini kunagi inimõiguslaste sõnu oma pahatahtlikku rolli selle massilise pettuse levitamisel.
Nad ütlevad, et 15 aastat enne seda, kui lääne toetatud Iraagi diktaator omas tegelikult keemiarelvi ja kasutas neid Iraani sõdurite ja oma tsiviilisikute tapmiseks, toimus “avatud arutelu” tegelikkuse ja USA propageeritud võlts Iraani vastutuse vahel. .
Iraani kogemus BBC-ga
Alates asutamisest 1940. aastal on BBC Pärsia teenistus järginud vaenulikku poliitikat Iraani rahva huvide suhtes, kaitstes jultunult Briti keiserlikke huve.
Juba 1941. aastal püüdis BBC kuulajatele selgitada, et anglonõukogude okupatsioon oli neile heatahtlik ja kasulik ning et ühe diktaatori asendamine teisega on vajalik järkjärguliseks ja pikaajaliseks poliitilise liberaliseerimise protsessiks.
Sellised ja arvukad muud vastuolud pole üllatavad, sest 1951. aasta Briti saatkonna kirjavahetuses Ameerika kolleegidega nimetatakse iraanlasi “kirjaoskamatuteks” inimesteks, keda tuleb veenda Anglo-Iranian Oil Company (AIOC) puutumatuses.
BBC raadiosaated kujutasid AIOC-i, Briti omanduses olevat naftahiiglast, kelle ekspluateerivad järeleandmised olid Iraani poliitikute ja rahva seas väga ebapopulaarsed, kui “parimat tööandjat” ja “parimate teenuste” pakkujat riigis, ilma milleta oleksid ressursid väärtusetud.
Need peamiselt Briti saatkonna juhitud BBC manipulatsioonid ei leidnud viljakat pinnast, sest paljud kuulajad hakkasid nende stuudiosse helistama ja neilt loogilisi küsimusi esitama.
Üks iraanlane küsis, kuidas saab Ühendkuningriik nimetada end “demokraatia emaks” ja eitada sama asja Iraani kohta, teine oli aga mõelnud, miks Ühendkuningriik pidas Iraani jaoks ebaseaduslikuks oma nafta natsionaliseerimist, kui London natsionaliseerib oma söe- ja terasetööstuse.
Teised kritiseerisid Suurbritannia nõudmist järgida tema kukutatud valitsejatega sõlmitud lepinguid, samuti tulutuid järeleandmisi, mis takistasid Iraani edenemist.
BBC Pärsia töötajate suutmatus neile selgetele küsimustele sisukalt vastata tegi Londoni peakorterile ja Briti ametnikele muret, kuna need kutsusid esile mitmeid proteste.
AIOCi Iraani töötajad kaebasid ka BBC väidete peale, kuna paljud kogesid tööl diskrimineerimist ja elasid kehvades tingimustes.
Selle asemel, et nende inimeste elutingimusi parandada, soovitas Briti välisministeerium BBC-l rääkida Iraani töötajate olukorrast Vene-Iraani kaaviariettevõttes, mis on tõenäoliselt üks esimesi registreeritud näiteid whataboutismi kohta.
Briti teated revolutsioonieelsest perioodist annavad tunnistust sellest, et BBC-l oli rahva seas äärmiselt halb maine ja see oli üks kõige vähem kuulatud raadiojaamu.
Valgusuudiseid ohtralt
Olukord ei muutunud ka pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni, sest BBC jätkab ka tänapäeval õõnestustegevuse ja Iraani rahva intelligentsi alahindamisega.
2020. aasta Covid-19 pandeemia ajal lükkas Iraani tervishoiuministeerium tagasi BBC Persia väited COVID-19 nakatumiste ja surmajuhtumite “tegeliku” arvu kohta Iraanis, soovitades ringhäälinguorganisatsioonil tegeleda Ühendkuningriigi valitsuse teatatud küsitava COVID-19 ohvrite arvu kallal.
Iraani tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Sima-Sadat Lari ütles toona, et BBC Persian üritas tekitada ebaselgust, tsiteerides nimetuid allikaid ja rakendades ebateaduslikku metoodikat.
“Iraan järgib otsustavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (COVID-19 statistika esitamisel) heaks kiidetud teaduslikku teed,” ütles ta oma toonases avalduses.
Hiljuti, lääne toetatud rahutuste ajal Iraanis, juhtisid BBC World Service üldiselt ja eriti BBC Persian Service Islamivabariigi vastast valeinformatsioonikampaaniat.
Näiteks teatati, et politseiametnikud peksid Mahsa Amini pead kurikaga ja lõid tema peaga vastu üht oma sõidukit. CT-skanni aruanne lammutas sellised valed.
Briti ringhääling üritas noortele iraanlastele moonutatud kajastust sisendada, surudes nad tänavatele, kuid ebaõnnestus lõpuks, kuna tõde ja faktid võitsid vale ja moonutuste üle.
Saleh Nasser on Lääne-Aasia asjade kommentaator, keskendudes Süüriale.
Press TV