Autor Chris Summers epohhiaegadest
Kreml on süüdistanud president Joe Bidenit “kütuse lisamises tulle” pärast seda, kui teatati, et ta on andnud oma nõusoleku Ukrainale, kasutades USA-s toodetud rakette sihtmärkide löömiseks sügaval Venemaal.
Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on BBC teatel esmaspäeval öelnud, et Bideni administratsioon “jätkab pingete õhutamist selle konflikti ümber”.
Meediaväljaannetega rääkinud anonüümsete USA ametnike sõnul on Biden andnud Ukrainale loa kasutada Pentagoni pakutavaid kaugmaarakette sihtmärkide tabamiseks Venemaa Kurski piirkonnas.
Peskov ütles uudisteagentuurile Tass: “Kui selline otsus on tõepoolest sõnastatud ja Kiievi režiimile edastatud, siis on see muidugi kvalitatiivselt uus pingete eskaleerumise voor ja kvalitatiivselt uus olukord Ameerika Ühendriikide osalemise osas selles konfliktis.”
Uudisteagentuur Tass ütles oma telegrammikanalil, et Peskov on kirjeldanud ideed raketilöökidest Venemaa sees kui “ohtlikku ja provokatiivset”.
Peskov viitas ajakirjanikele Putini septembris tehtud avaldusele, milles ta ütles, et Ukraina lubamine Venemaad sihikule võtta muudaks “konflikti olemust dramaatiliselt”.
Kuid Peskov ütles, et Putin on “avatud igasugusele suhtlusele”, kuid ei ole veel rääkinud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, kes väidetavalt kavatseb Venemaa liidrile helistada.
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on mõlemad tarninud Ukrainale Storm Shadow rakette, mida saaks kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal, kuid seni pole Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ja Macron selleks luba andnud.
Starmer ütles, et nad “peavad kahekordistama” toetust Ukrainale ja rõhutas, et see küsimus on tema päevakorras “esikohal” sel nädalal toimuval G20 tippkohtumisel Brasiilias.
Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja saatis hiljuti rindele tuhandeid Põhja-Korea vägesid, kes võitlesid koos Vene vägedega.
Ukraina väed käivitasid käesoleva aasta alguses märkimisväärse piiriülese operatsiooni Venemaa Kurski piirkonda. Käimas on intensiivne võitlus, kui Vene väed üritavad kaotatud territooriumi tagasi saada. Ukraina konfiskeeris mitu asulat ja hoiab endiselt strateegilisi positsioone.
Vastuseks sellele on Venemaa lubanud 11 000 Põhja-Korea sõduril, keda Pyongyang vabatahtlikult kasutab, paigutada Kurski oblasti rindejoonele, et aidata kaasa selle võitlusele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on avaldanud Ameerika Ühendriikidele ja NATO-le survet, et nad lubaksid oma vägedel kasutada armee taktikalisi raketisüsteeme, mis on neile tarnitud, et tabada sihtmärke sügaval Venemaal, väites, et Moskva on juba eskaleerinud konflikti Põhja-Korea lähetamisega.
Esmaspäeval ütles Zelenskõi, et “kaugvõimed” on oluline osa tema “võiduplaanist”, mida ta eelmisel kuul Ukraina parlamendis täpsustas.
“Raketid räägivad enda eest”
“Täna on meedias palju räägitud, et oleme saanud heakskiidu suhteliste meetmete võtmiseks. Kuid rünnakuid ei teostata sõnadega. Neid asju ei teatata. Raketid räägivad enda eest,” ütles Zelenskõi esmaspäeval.
Tass teatas ka, et Vene vanemsenaator ja endine Vene õhujõudude ülemjuhataja Viktor Bondarev ütles: “Venemaal on piisavalt arenenud võimeid, et tõrjuda mis tahes relvade, sealhulgas pikamaarelvade rünnakuid.”
Selle kuu alguses ründas Moskvas sihtmärke 34 Ukraina drooni, kuid Vene kaitseministeerium väitis, et rünnak oli “nurjatud”.
Kaitseministeerium ütles, et ukrainlased võtsid sihikule Kurski, Brjanski, Tula, Oryoli ja Kaluga piirkonnad.
Kremli enda Telegrami kanal pole seni kommenteerinud teateid selle kohta, et Biden kiitis heaks raketilöögid.
Esmaspäeval avaldas ta fotod Putinist, kes pidas “töökoosolekut” okupeeritud Ukraina Zaporožje (Zaporižžja) piirkonna kuberneri Jevgeni Balitskiga.
Loe edasi the Epoch Times
