Kreml on hilinenult reageerinud Washingtoni ettepanekutele lõpetada sõda Ukrainas, kiites ja tervitades Trumpi administratsiooni välistamist Ukraina liitumisest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO); Siiski, nagu teatab The Wall Street Journal pärast eelmisel nädalal Euroopas toimunud kõrgetasemelisi kohtumisi, ei näidanud Moskva “leppe saavutamise suhtes kiireloomulist üles“.
“Oleme Washingtonist erinevatel tasanditel kuulnud, et Ukraina kuulumine NATO-sse ei tule kõne alla,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov esmaspäevasel pressibriifingul. “See on midagi, mis meid rahuldab ja langeb kokku meie seisukohaga.”
“Ukraina ei tohiks olla NATO liige ja tal ei tohiks olla väljavaateid sellega integreeruda,” ütles Peskov. “See oleks oht Vene Föderatsiooni rahvuslikele huvidele. Ja see on üks konflikti algpõhjuseid.”
Väidetavalt ootab USA, et Zelenski valitsus vastaks ettepanekute paketile, milles Washington soovib Kiievi ja Euroopa vastuvõtmist.
Peskov andis oma sõnavõtus märku, et küsimused “eriti ajaraami kohta” ei ole praegu suur prioriteet, mis on vastuolus president Trumpi nõudmisega, et kaks sõdivat poolt jõuaksid kiiresti päevade või nädalate jooksul läbirääkimiste laua taha.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et Moskva suhtub “positiivselt” tõelistesse jõupingutustesse rahu luua.
Zelenski peaks otsuse edastama selle nädala lõpus Londonis toimuval kohtumisel. Ta ütles X kohta: “Tingimusteta relvarahu peab olema esimene samm rahu poole ja need lihavõtted tegid selgeks, et Venemaa tegevus pikendab sõda.”
Ta ütles, et nädalavahetuse ülestõusmispühade vaherahu oli vaid PR suitsukate, mille eesmärk oli petta Euroopat ja USA-d Putini vaherahu kavatsuste pärast. Ta süüdistas Venemaad selle korduvas rikkumises.
Mis puudutab väidetavalt USA rahuplaani veel ühte võtmeaspekti – Krimmi staatust –, oli Kreml selles osas valvsam, Washingtoni lõplikku sõna pole ilmselt edastatud.
“Anonüümse päritoluga meediakajastused Ukraina konflikti lahendamise püüdluste kohta tuleks suhtuda soolaga,” hoiatas Peskov vastuseks küsimusele, kuidas Ameerika tunnustab Venemaa suveräänsust Krimmi üle.
“Teateid liigub palju,” nentis Peskov. “Rahumeelse lahenduse otsimist ei tohi läbi viia avalikult… Sel põhjusel tuleks anonüümseid väiteid hinnata ülima ettevaatusega.”
Kreml vallutas Krimmi 2014. aastal pärast CIA/lääne korraldatud toonase presidendi Janukovitši kukutamist Maidani riigipöörde käigus ning seejärel korraldas Venemaa oma kontrolli kinnitamiseks referendumi, kuid rahvusvaheline üldsus on olnud vastu poolsaare Venemaa omaks tunnistamisele, et vältida annekteerimise seadustamist.
Zelenski on viimasel ajal ja korduvalt rõhutanud, et ta ei loovuta Moskvale territooriumi, nagu ka Euroopa liidrid. Tema, Ukraina ja mõned Euroopa ametnikud väidavad, et see võib õõnestada rahvusvahelisi seadusi ja lepinguid, mis keelavad jõu kasutamisega maa võtmise.
