Pärast USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini märtsikuu telefonikõnet, mis kestis üle kahe tunni, on Kreml sel nädalavahetusel kindlalt vihjanud, et kaks liidrit võivad peagi isiklikult kohtuda.
Selline isiklik kohtumine “toimub”, kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kuid ütles siis ähmaselt, et see toimub “sobival ajal”.
“Presidendid väljendasid oma poliitilist tahet, et [kohtumine] peaks toimuma, sealhulgas avalikult. Aga see toimub sobival ajal, me peame selleks valmistuma,” lisas ta.
Peskovi pühapäevane avaldus järgnes ka reedesele Putini ja Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi kohtumisele Peterburis. Kui viimaste Istanbuli kõneluste keskmes oli diplomaatiline normaliseerimine, siis Witkoffi kohtumisel käsitleti “Ukraina konflikti lahendamise aspekte”.
Valge Maja nimetas seda “järjekordseks sammuks läbirääkimisprotsessis”. Selle kuu alguses kohtus Venemaa presidendi abi Kirill Dmitriev Washingtonis Trumpi kõrgete ametnikega.
Sellegipoolest on Moskva korduvalt rõhutanud vajadust “kõrvaldada kriisi algpõhjused” ja toetada “Venemaa õigustatud huve julgeoleku vallas” ning “välismaise sõjalise abi ja Kiievile luureinfo edastamise täielikku lõpetamist”.
Kuid president Trump on viimasel ajal väljendanud pettumust Ukraina rahumeelse lahenduse saavutamise küsimuses ja kell tiksub, kuna kriitikute sõnul ostab Kreml tahtlikult aega ja raiskab seda, saavutades lahinguväljal kogu aeg aeglast, kuid püsivat edu.
“Venemaa peab liikuma hakkama. Liiga palju inimesi [SUREB], tuhandeid nädalas,” kirjutas Trump mõni päev tagasi Truth Socialis.
Trump kordas veel, et sõda poleks kunagi alanud, kui ta oleks president. Ta nimetas seda “sõjaks, mida poleks kunagi tohtinud juhtuda ja mida poleks juhtunud, kui ma oleksin president”.
Kreml on teinud selgeks, et teatud tingimustel – eriti Venemaa omanduses Krimmis ja neljal idapoolsel territooriumil ning loomulikult kohustusel Ukraina demilitariseerimisele ja mitte enam NATO laienemisele – ei hakka ta kunagi taanduma.
