Kreeka sõjaväekohus näitas, kuidas haridus ja õiglus võivad toimida, kui inimene vaid seda soovib. Sõjaväearst Panagiotis Karanagnostos oli keeldunud nii vaktsineerimisest kui ka COVID-19 vastu patsientide kaitsepookimisest. Selle eest ta peatati ja talle esitati süüdistus ning nüüd mõisteti ta seaduslikult õigeks, vahendas Report24. Otsus on tühistamatu ja see loob vääramatu kohtupraktika, mida saab kohaldada pretsedendina mis tahes analoogses olukorras, teatas osaliselt Orthodox Press.
Hiljuti teatas Transition News, et „sümboolsest jõust, mis ületab paljuski üksikjuhtumit“. Kreeka algallikatele tuginedes on juhtunud midagi hämmastavad, mis on pretsedendiks mitte ainult Kreeka õigusruumis.
„18 aastat Kreeka sõjaväes teeninud Karanagnostos kritiseeris avalikult Covid-19 vastaste “vaktsiinide“ ohutust ja tõhusust. Ta maksis oma vankumatuse eest kõrget hinda: kaotas töö, palga ja staatuse. Arst oli “vaktsiinide“ suhtes kriitiline ja rõhutas, et nende kõrvalmõjud võivad olla arvatust tõsisemad. See seaks noored tarbetult ohtu. Lisaks uinutavad vaktsineeritud inimesed end valesse turvatundesse ja nakatavad teisi inimesi, sest vaktsineerimine ei tekita steriilset immuunsust. Kõik see viis kohtuprotsessini, mis lõpuks jõudis sõjaväekohtu ette – kohus, mis on tavaliselt tuntud oma tõsiduse poolest,“ vahendab Transition News.
Kolmeliikmeline kolleegium otsustas lõppastmes üksmeelselt arsti kasuks
See muudab selle juriidiliselt kehtivaks ja muutmatuks. Otsuses tunnistati, et niinimetatud vaktsiinide ohutuses ja efektiivsuses on õigustatud kahtlus. Seda nimetatakse üllatuseks [ega näi vastavad mutatis mutandis kriteeriumile ⃰], kuna sõjaväekohtud hindavad tavaliselt rangelt ja riigi huvides. Selle ajaloolise otsusega tunnistas kohus, et COVID-19 inokuleerimisprogrammis kasutatavad biotooted võivad kahjustada, omada kõrvaltoimeid ja et need ei päästa elusid, kuna ei hoia haigust ära.
„Me ei tohi lasta end tõest kõrvale juhtida lihtsalt seetõttu, et mõned inimesed ei taha tõde kuulda. … See kohtuotsus on võit mitte ainult mulle, vaid kõigile, kes on praegusel raskel ajal vastuvoolu ujunud.“ ütles Report24 teatel Karanagnostos pressiteates.
Kaitseadvokaat Ioannis Zografos rõhutas, et otsus on väga oluline, kuna selle tegi sõjaväekohus. Võrdluseks tuleb märkida, et tsiviilkohtud on hääletanud täiesti orjalikult nii vaktsineerimise kui ka üle 60-aastaste inimeste kohustusliku vaktsineerimise põhiseadusele vastavuse poolt ja Kreekas on neile määratud distsiplinaarmeede 1800 eurot aastas.
Karanagnostos rõhutas oma avaldustes pärast kohtuotsust, et pandeemia oli plaani algus ja mitte lõpp, sest nagu ta ütles, nad on juba alustanud vaktsineerimistunnistuste väljastamisega, mida me ei tea, kuidas neid kasutatakse tulevikus. Ta selgitas teooriat, et mõningad organisatsioonid peavad seoses koroonaviirusega tsiviilühiskonna liikmete vastu vandenõu, nagu on tõestatud ka ärkamiskava tutvustamisega. Ta avaldas arvamust, et nii tema kui ka teised kaasvõitlejad püüdsid sellele protseduurile vaatamata jääda normaalseteks inimesteks.
Orthodox Press´i võrguväljaandes kirjutas 4. oktoobril teoloog George K. Traboulis:
Kaks aastat pärast koroonaviiruse pandeemia lõppu kinnitatakse Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse andmetel nii USA-s kui ka Euroopa riikides, et covidi vaktsiinid ei võimaldanud haigust ega muidugi ka edasikandumist ja isegi seda, et sel ajal vaktsineeritud haigestusid ja kandsid viirust edasi palju lihtsamalt kui vaktsineerimata.
Samuti on registreeritud, et pandeemia ajal oli suremus suurenenud paralleelselt koroonavaktsiinide manustamisega. Seega oli piirkondades, kus vaktsineeriti kõige rohkem, sel ajal palju suurem Covidiga seotud suremus ja surmad, võrreldes nende piirkondadega, kus täiendavalt vaktsineeriti. Samal ajal on täheldatud, et riigi- ja tervishoiuasutused kogu maailmas ja meie riigis ei teavita ühiskondi sellest, millised pidevad ja äkilised surmad on tingitud, eriti kui nende omadustega surm puudutab igas vanuses inimesi, alates mõne kuu vanustest imikutest kuni kahekümnendates eluaastates alaealisteni. Need surmad on jõudnud nii kaugele, praktikas ja statistiliste andmete põhjal kinnitatakse, et tüüpiline äkiliste ja seletamatute surmade epideemia on viimasel ajal kogu maailmas eskaleerunud.
Kõige murettekitavam asi, mida koroonaviiruse ajastul täheldati, oli aga asjaolu, et enamik inimesi oli kaotanud võime mõista isegi inimelu kõige elementaarsemaid asju. Kuni selleni välja, et nad osalevad vabatahtlikult mitte ainult oma elu, vaid ka oma laste sotsiaalses ja majanduslikus hävitamises. Täheldati, et enamik inimesi, kuna nad tegutsesid pideva terrori loosungi all, suutsid isegi mõelda, eristada tõelist valest. Terrorism, mida valitsused kultiveerisid massimeedia kaudu ja mis oli toonud kaasa massilise sotsiaalse ja vaimse manipuleerimise ning kontrolli maailma kogukonna üle, kuni selleni välja, inimesed olid veendunud, et nad peavad gripi eest kaitsmiseks kõndima ringi maskiga näol.
Tekkivad küsimused, miks nüüd, kui on ilmnenud ja kinnitatud, et see oli suur pettus, ei küsi keegi uurimist, sõltumatu komisjoni loomist, et uurida Maailma Terviseorganisatsiooni rolli sel ajal? Mis oli kogu selle pettuse eesmärk? Miks ei otsita vastutust selle pandeemia katastroofiliste tagajärgede eest mitte ainult tervise, vaid ka majanduslikus ja sotsiaalses mõttes? Milline oli ravimifirma roll? Miks ei teavitatud kodanikke Euroopa Komisjoni presidendi Orsula von der Leyeni ja ravimifirmade vahel sõlmitud kokkulepetest COVID-19 vaktsiinide tarnimiseks pandeemia ajal? Kuid miks ei mõisteta hukka meedia poolt peale surutud kõigi erinevate arvamuste süstemaatilist tsensuuri? Miks selle eksperimendi algatajaid ei avaldata?
Karanagnostos, kellel oli kaheksateist aastat teenistust, peatati 2021. aastal töölt, kuna ta keeldus töökaotuse valu ähvardusel COVID-19 vastu kaitsepookimise korraldust täitmast. Seejärel algatati distsiplinaarmenetlus sõjaväekohtus, kus Ateena sõjaväekohtu prokurör süüdistas teda valeinfo levitamises, sest ta oli avaldanud oma arvamust COVID-19 biotoodete ja SARS-CoV-2 Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemiadeklaratsiooni õigustusel kehtestatud rahvatervise meetmete kohta. Loomulikult oli tema seisukoht kooskõlas ametivandega nagu seda meditsiinieetika koodeks ette näeb, kuid see oli vastuolus sellega, mida pooldas täitevvõim ja selle taga olnud meedikud.
Karanagnostos väitis:
- COVID-19 vastu kaitsepookimine ei sobinud noortele ja tervetele inimestele,
- neil on tõsised kõrvaltoimed,
- kardetud haiguse suremus ei ületa teiste haiguste suremuse näitajaid.
„Eelmisel nädalal arutati asja pärast pikka menetlust ja kolmeliikmeline sõjaväekohus mõistis sõjaväearsti pärast šokeerivat käimasolevat kohtuasja ühehäälselt õigeks. Otsus, mis, tuleb märkida – on pöördumatu ja löök näkku kõigile pseudoteadlastele ja taandamatutele arstidele, kelle ainus “teaduslik“ piisavus oli tagakiusamine ja propagandaraha. Tuleb rõhutada, et otsus loob ümberlükkamatu kohtupraktika, mida saab kasutada igas sellises olukorras ja mis kindlasti häbistab kõiki pseudoteadlasi ja nende moraalseid juhte, …“ ütleb Traboulis.
Kohtuotsuse peamised järeldused
Kohtuasja olulisus seisneb selles, õigeksmõistva otsusega nõustus sõjaväekohus, võttes õigeks väited, et COVID-19 vastu kaitsepookimisel kasutatavad biotooted ei taganud immuunsust. Samuti kaitsepoogitud populatsioon ei takistanud edasikandumist ja need kes olid saanud kaitsepookimise, haigestusid kergemini kui need, kes ei olnud haiguse vastu kaitsepoogitud ning olid seepärast peamised hingamisteede haiguse variantide levitajad. Selles otsuses nõustus kohus, et need tooted on kahjulikud, et neil olid kõrvaltoimed ja et need ei olnud elupäästvad, kuna need ei ennetanud haigusi.
Karanagnostos ütles peale kohtuprotsessi, „et me kõik peame iga päev ja pidevalt võitlema nende vastu, kes tõde ei taha, ja et täna on tõde võitnud ülemaailmse vandenõu vastu, mis tahab, et meid tellitaks, et meid ei mõeldaks.“⃰⃰
Toimetas ja koostas Revo Jaansoo (16.12.2024)
Allikad: Orthodox Press (04.10.24), Report24 (10.10.24), Transition News (10.10.24), Life Luxury Manager (10.10.24), Opinio Juris (30.11.21), IPS-i Journal (07.03.22)
Orthodox Press artiklit vahendas ka Heidelberg asuv Bahneri Advokaadibüroo oma kodulehel, mille muutmata kujul artiklit, mis avaldas Orthodox Press, saab saksakeelset nn AI tõlget vaadata: SIIT.
⃰ Toimetaja märkus. Kreeka kehtestas 31. novembril 2021. aastal Opinio Juris avaldatud Rahvusvahelise rahuõiguse ja relvakonfliktide instituudi (Institute for International Law of Peace and Armed Conflict (IFHV) teaduri PhD Spyridoula Katsoni pressiteate järgi tervishoiu- ja hooldustöötajatele vaktsineerimiskohustuse augustis.
COVID-19 vastu kaitsepookimine muutus kohustuslikuks Kreeka seaduse nr 4820/2021 artikliga 206, mis kohaldus selle artikli alusel era-, avalike ja munitsipaaltervishoiuasutuste (lõige 2) ning eakate ja puuetega inimeste hooldamisega tegelevate asutuste (lõige 1a) töötajate suhtes. COVID-19 inokuleerimisprogrammis kasutatavate biotoodete manustamise kohustus hõlmas ka neid tegelikke või potentsiaalseid retsipiente, kes avaldasid soovi nimetatud asutusi külastada (lõige 1a), samuti puuetega inimeste sertifitseerimiskeskuste töötajaid ja kasusaajaid.
Sama seaduse erandid hõlmavad ainult ja üksnes sekulaarseid välistamise aluseid: (a) SARS-CoV-2 infektsioonist paranenud kuue kuu jooksul (lõige 4), (b) esitab tõestuse, et esineb vastunäidustus ja/või vastava farmatseutilise sekkumise välistamise erand (lõige 4).
Need, kes „rahvatervise kaitsega seotud mõjuvatel põhjustel” a ja/või b osas oma vastuseisu ei tõenda, kõrvaldatakse töölt [paragrahv 6(a)]. Erasektoris a ja/või b kriteeriumide mittetäitmise korral vabastada tööandjad töötajatele mittetöötamise aja eest tasu maksmise kohustusest.
Seaduse nr 4820/2021 artikkel 206 ei kehtestanud vastava kohustuse kestust. Samuti ebamääraseks jääb viide tulevasele ümberhindamisele (artikli 206 lõige 8), mille alusel see toimub. Artikli lõike 7 punkt a siiski sätestab, et vaktsineerimist vajavate isikute kategooriaid võib täpsustada ja laiendada ministrite ühise otsusega. Selles mõttes ei saa vastava sätte alusel näha ette konkreetse populatsiooni koosseisukirjeldust, keda meede võib mõjutada. Seaduse nr 4820/2021 artikkel 206 ei vasta vähemalt analoogia korras Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 15. novembri 1996. aasta otsusega kehtestatud mutatis mutandis kriteeriumile (Calogero Diana vs. Itaalia, asja nr 56/1995/562/648, punktid 32–33)).
Avaliku sektori tervishoiutöötajate lepingud peatati, erasektoris keelati töötamine, kui isik ei olnud COVID-19 vastu kaitsepoogitud. Ligikaudu 4700 tervishoiu- ja hooldustöötajat oli märtsiks 2022. kõrvaldatud töölt, kuna nad ei olnud tõendanud, et nad on (a) SARS-CoV-2 infektsioonist paranenud kuue kuu jooksul, (b) ei olnud esitanud RT PCR-testi alusel tõestust, et neil esineb mõni meditsiiniline vastunäidustus (lõige 4), vahendab IPS Journal.
