EKRE saavutas esimeses kohtuastmes Vabariigi Valitsuse vastu võidu! Kohus tuvastas Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 kehtestatud Covid-19 leviku PIIRANGUD ÕIGUSVASTASEKS (ebaseaduslikuks).
Õukonnameedia on muidugi praktiliselt vait, ei mingeid suures kirjas säravaid pealkirju ega loosunglikke “arvamuslugusid”.
EKRE esitas 22.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse VV 23.08.2021 korralduse nr 305, s.o maski kandmise kohustuse, vaktsineerimise kohustuse (sh kohustuse koroonatõendi esitamiseks) ning isikute ebavõrdse kohtlemise õigusvastasuse tuvastamiseks.
Tallinna halduskohus tõi oma 15.03.2023 otsuses (haldusasjas nr 3-21-2168) muuhulgas välja järgneva:
– Vaidlustatud korraldusega kehtestati sisuliselt vaktsineerimise kohustus, arvestades, et vaktsineerimine seati paljude põhiõiguste realiseerimise tingimuseks.
– Kokkuvõtlikult soovis VV vaktsineerimise kohustusega ja mittevaktsineeritute või haigust mitte läbipõdenud isikute ühiskondlikes tegevustes osalemise keelamisega saavutada lõpptulemusena rohkema arvu isikute vaktsineerimine, et hoida sel moel ühiskonda avatuna. Kusjuures ühiskonna avatus on sõnaselgelt võimaldatud just vaktsineeritud isikutele.
– Piirates haiguse läbipõdenud isikute tõendi kehtivusaega oluliselt lühema ajaga, olid ka haiguse läbipõdenud isikud sunnitud tõendi kehtivuse lõppemisel tavapärase elu jätkamise eeldusena end vaktsineerima. Seejuures oli vaktsineerimise kohustus sisuliselt korduva iseloomuga ning tõendi kehtivusaja lõppemine kõigi isikute puhul tähendas uuesti vaktsineerimist.
Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega (ehk eesmärgiga hoida ühiskonda avatuna). Sel põhjusel ei ole vaidlustatud korralduste eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal võib asuda seisukohale, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed.– Jääb arusaamatuks, kuidas saab olla vaktsineeritud isiku poolt nakkuse levitamine aktsepteeritav ja vaktsineerimata isiku poolt lubamatu.
– Kuigi teadusandmed kinnitasid vaktsiinide teatavat kaitset, oli ilmne, et see on lühiajaline ning nakkushaiguse levikut ei tõkesta. /…/ Seetõttu jääb arusaamatuks, miks üks teaduspõhiselt ebakindel meede on kaalukam ja selgelt eelistatud teiste teaduspõhiselt ebakindlate meetmete ees.
– Arvestades vaktsiinide kaitse lühiajalisust, aga ka teadmata terviseriske, peab jääma igal juhul kõikidele ühiskonnagruppidele vabadus otsustada vaktsineerimine ilma igasuguse poliitilise või õigusliku surveta, kusjuures vaktsiinivajadust peab hindama iga tervishoiuteenuse osutaja personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske, omamata ka ise õigusnormidest ja poliitilistest otsustest tulenevat survet vaktsineerimise teostamiseks.
– Lubades nakkushaiguse levitamise ühtedel isiku gruppidel ei saa sellest tingitud tagajärjed olla argumendiks teiste isikugruppide põhiõiguste oluliseks riiveks.
Kohus viitab siinkohal meedias avalikustatud Euroopa Komisjoni (edaspidi: EK) ning Pfizer Inc ja BioNTech Manufacturing GmbH vahelisele ostu-müügilepingule, mille lisast I (art 1 p 4) nähtub, et vaktsiini ostuprogrammis osalev liikmesriik (kelle nimel tegutses EK) võtab teadmiseks, et vaktsiini pikaajalised mõjud ja tõhusus pole käesoleval hetkel teada ning vaktsiiniga võib kaasneda kahjulikke kõrvalnähte, mida hetkel ei teata.– Olukorras, kus volitusnormi alusel kehtestavate kohustuslike nõuete järgmine võib vahetult kaasa tuua kasvõi ühe isiku tervise korvamatu kahjustamise või surma, ei saa PS-st tulenevalt olla vaktsineerimise nõudel kohustuslik iseloom.
Kaebajate põhiõigused on riivatud üheltpoolt kontekstis, kus vaktsineerimata kaebajad on ühiskonnaelust – reguleeritud tegevustest eemaldatud (riivatud on oluliselt õigust haridusele, liikumisvabadusele, eneseteostusvabadusele, õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, omandipõhiõigust jm) ning teiselt poolt kontekstis, kus tavaelu jätkamise ja põhiõiguste realiseerimise tingimusena on sisuliselt sunnitud lubama end vaktsineerida (selliselt on riivatud õigus elule, õigus jääda truuks oma veendumustele, isikupuutumatus).-Tuleb aga jaatada võrdsuspõhiõiguse riivet ka olukorras, kus vaktsineerimise tõendi esitamisega tõendati üksnes vaktsineerimise staatust, aga mitte nakkusohutust ning testitulemuse nakkushaiguse puudumise kohta pidid esitama vaid vaktsineerimata isikud.
Kohus nõustub kaebajatega selles, et kaitsemaski ning ka suu ja nina katmise kohustus riivas kaebajate PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust, sest nimetatud õigusnormi kaitseala hõlmab isikute kehalist enesemääramist või puutumatust. Samuti riivas kohustus ka kaebajate omandiõigust, sest pole vaidlust, et kaitsemask tuli soetada isikul ise enda kulul. Kohus on seisukohal, et kaitsemaski kandmise kohustus riivas ka PS §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele.– Kaitsemaski kandmise kohustusega võeti isikutelt õigus liikuda katmata näoga ja tunda end avalikes kohtades liikudes vabalt, nägu kui isiku üht olulisemat väljendust kinni katmata. Lisaks riivas kohustus ka isikute õigust vabalt liikuda (PS § 34). Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumise kui ka teatud kohas viibimise – avalikus siseruumis maski kandmise kohustuse kehtestamine tähendas et ilma maskita kehtib isikule avalikus siseruumis liikumispiirang ehk keeld siseneda avalikesse siseruumidesse ning nendes ruumides viibida, samas kui ilma maski kandmise kohustuseta olnuks vabadus nendes kohtades vabalt liikuda.
– Tegemist on kohtu hinnangul intensiivse õiguste riivega, kuna kohustuse täitmine oli eelduseks kõigis avalikes siseruumides liikumisel ja viibimisel ning kohustus mõjutas kaebajate elu igapäevaselt mitme kuu vältel.
– Seega ei olnud maskikohustuse kehtestamisel veenvaid teaduspõhiseid andmeid, mis viidanuks maskide tõhususele nakkushaiguse leviku tõkestamisel ning ka senine praktika maskikohustust rakendanud riikides sellise kohustuse kehtestamist ei õigustanud.
Kohus tuvastab kaebajate suhtes VV 23.08.2021.a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ õigusvastasuse osas, milles see: a) nõudis p-s 10 nimetatud tegevustes osalemise eeldusena COVID-19 haiguse vastast vaktsineerimist ning kohustas esitama tõendi enda vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise tõendamiseks; b) kohustas kandma avalikes siseruumides viibimisel kaitsemaski või katma nina ja suu.
/Kert Kingo/
