23. septembril Türis toimunud Konservatiivide Konverents on ehe näide sellest, kuidas konservatiivid on teinud poliitilise reformatsiooni ning pannud ka tavakodanikud kaasa mõtlema poliitikale. Konverents koosnes kolmest osast. Esimest 2 osa oli aktiivsetele poliitikutele ning arvamusliidritele, milles esinesid oma kõnedega Sven Kivisildnik, Margus Lepa Harry Raudvere kõnega, Kertu Luisk, Varro Vooglaid, Andres Raid ja mina Mario Maripuu alias Konservatiivne Mõtiskleja jt.
Kolmandas osas oli vaba mikrofon, kus rahva seast sai laval suu puhtaks rääkida igaüks. Seda võimalust kasutasid ära meie vabamõtleja Timo Kalaus jpt.
Suured tänud korraldajatele ning Kertu Luisule, kes tegid selle sündmuse võimalikuks.
Minu kõne Konservatiivide Konverentsil:
Konservatiivsus
Selle loo sissejuhatuseks pean ära mainima, et seisukohad lähtuvad rangelt minu enda läbi elatu ning nähtu baasil ning kindlasti ei esinda ma mõne erakonna vaateid.
Minu arvamus konservatiivsusest on see, ….
Et olla küpses eas suurepärane konservatiiv, peadksid olema noorena eneseotsinguil liberaal. Ja sel samal põhjusel on olnud elus (rõhutan)JUHUSEID, kus kõvades pättidest on saanud armastatud kiriku tegelased ühiskonnas.
Nimetaks konservatiivsust, kui elus saavutatud täiust, suutmaks eristada halva heast ning teha oma elu kogemuste tõttu just ühiskonnas õigeid ja mõistlikke valikuid.
Konservatiivsus ja liberaalsus on kui Yin ja Yang, mis sümboliseerib vastandite tasakaalu. Kui kaldudes tugevalt ühe või teise poole on ootamas ühiskonda düstoopia. Hetkel kallutatakse ühiskonda globalistide poolt tugevalt liberaalsuse suunas- seda düstoopiat on ajaloos juba nähtud ning mille tõttu ka Vana-Rooma impeerium lagunes, kuid millele järgnes peagi pime keskaeg täieliku konservatiivsusega.
Me ühiskonnana peame ajaloost sellest õppima ja aru saama, et nii liberaalsus kui konservatiivsus on mõlemad elu arenguks vajalikud- kuid tasakaalustatult.
Liberaalsusel nagu ka väikesel lapsel, on piiratud analüüsi võime. Nad teevad uisapäisa asju ning oma uudishimu ja teadmatuse tõttu kuhu mingi asi välja võib viia, annab neile alatihti tugevaid tagasilööke. Konservatiivid jällegi vanema rollis, tuues ajaloost kui elust näiteid, tasakaalustavad või pööravad tagasi liberaalide teadmatusest tulenevaid otsuseid või eksimusi.
Olles ise poliitiliselt konservatiiv ning pidades ennast ka konservatiivide hulka kuuluvana.
Saan aru, et konservatiivid mõistavad seda kõike, mis omakorda tõestab, et konservatiivne jõud on ainus jõud, mis suudab hetke olukorda stabiliseerida.
Paraku läänest tulev jõud on kaaperdanud Eesti liberaalid ning selle asemel, et nad konservatiive kuulaks ja tehes selle läbi kaalutletud otsuseid Eesti ja eestlaste hüvanguks, kuulavad nad hoopis globaliste, kelle ainsaks eesmärgiks on Eesti ja rahvusluse hävitamine.
Liberaalidel nagu eksiteel olevatel teismelistel, kel nurga taga olevad joodikud pakuvad sigarette ja alkoholi, tunnevad tõelist vabadust ning ei soovi mõeldagi vanemate manitsussõnade peale. Liberaalid, tarbides pakutud vabadust, mõtlemata järgnevale pohmelusele ning elu allakäigule, eiravad tegelikkust, luues endale samas koheselt uut normaalsust. Konservatiividena oleks meie püha kohus see joodikute parv laiali peksta ning oma varateismeline sealt pundist krattipidi välja tõmmata ning kodus vähe selgitus tööd teha.
Et kord Eestis majja lüüa ja globalistlik jõud riigist välja tõrjuda on vaja meil ühiskonnana olla väga tugev tervik. Ühiskonna kui ka riigi saatus on meie endi kätes, nüüd on vaja lihtsalt täiuslikku plaani, kuidas edasi tegutseda.
Eesti Eest!
/Konservatiivne Mõtiskleja/
