Le Peni ümbritsev RN ja vasakpoolsed hääletavad Prantsusmaa vähemusvalitsuse maha. Nüüd on täiesti ebaselge, mis edasi saab. Uued valimised ei tule kõne alla, nagu ka uus valitsus. Riik on sukeldumas kaosesse.
PARIIS. Marine Le Peni Rassemblement National (RN) ja vasakpoolsed parteid on Prantsusmaal umbusaldushääletusega kukutanud vähemusvalitsuse. Enamus oli selge: 577 parlamendisaadikust 331 võttis valitsuskabineti maha. See on esimene kord pärast 1962. aastat, kui Prantsusmaa valitsus kukutati umbusaldusavaldusega. Siis ei olnud sündinud ei Le Pen ega president Emmanuel Macron.
Vabariiklaste peaminister Michel Barnier on nüüdseks oma ametikoha kaotanud. Tema ja kogu tema valitsus peavad viivitamatult esitama Macronile lahkumisavaldused. Barnier ja tema kabinet olid ametis vaid kolm kuud – see on absoluutne negatiivne rekord sõjajärgses ajaloos. Tema Gaullistlik partei oli juulis toimunud rahvusassamblee valimistel langenud kuue protsendini. Vaatamata sellele määras Macron ta valitsusjuhiks.
Riigipea seisab seega silmitsi peaaegu võimatu ülesandega. Uued parlamendivalimised on võimalikud alles järgmisel suvel. Peetakse võimatuks, et Macron saab rahvusassamblee kaudu uue vähemusvalitsuse. Ja seda ähvardavas olukorras: Prantsusmaal on ülikõrge riigivõlg, 3228 miljardit eurot. Ükski teine EL-i riik ei ole suuremas võlas.
Uus eelarve peaks säästma, kuigi tagasihoidlikult. Barnier soovis vähendada uut võlga kuuelt protsendilt viiele protsendile majandustoodangust aastas. See, kuidas Prantsusmaa peaks ilma valitsuseta endale uue eelarve andma, on praegu täiesti ebaselge – eriti enamuse olukorda arvestades.
Prantsusmaa jääb ilmselt valitsuseta
See lõpetaks sügava poliitilise kriisi. Prantsusmaad ei juhi enam keegi peale presidendi. Ei Macroni parteil ja tema liitlastel ega vasakpoolsetel ega RN-il pole oma häälteenamust. Le Pen oli nõustunud vähemusvalitsuse talumisega. Näib kõike muud kui tõenäoline, et ta teeb seda uuesti. Kõigi laagrite vahelised rinded on kinnitunud.
Kuni lõpuni lootsid Barnier ja Macron, et ettepanek ei leia häälteenamust. Peaminister ütles kaks tundi kestnud tulises debatis: “Ma ei karda.” Ta apelleeris saadikute mõistusele ja vastutustundele. Lõpuks hääletasid tema vastu aga isegi tema enda partei saadikud.
President Macron võttis sõna ka oma kolmepäevasel riigivisiidil Saudi Araabiasse ja ilmselt alahindas olukorda. Ta ütles, et ei kujuta ette valitsuse kukutamist. Vahetult pärast umbusaldushääletust nõudsid tema tagasiastumist ka vasakpoolsed. Kuid Macron nõudis Elysée paleesse jäämist. Tema ametiaeg lõpeb tavaliselt alles 2027. aastal.
Umbusaldushääletuse käivitajaks oli peaministri esmaspäevane otsus võtta Prantsusmaa sotsiaaleelarve vastu ilma Rahvusassamblee heakskiiduta. Barnier kasutas selleks põhiseaduse artiklit 49.3. Juriidiliselt oli see võimalik, kuid samal ajal oli see parlamendiliikmete solvang.
Vasakerakonnad lahkusid peaministri kõne ajal parlamendist ja kuulutasid välja umbusalduse. Varsti pärast seda liitus nendega Le Pen.
/tõlge Taivo Sepp, Facebook/
