Ekspressis ilmus eile artikkel, mis on selline ajakirjanduslik nurisünnitus lähisuhtevägivalla teemadel, et pean seda manipulatiivse kommunikatsiooni, lähisuhtevägivalla müütide ja sadade teiste sarnaste juhtumite huvides kiirelt lahkama. Artikli pealkiri oli: „Dokumendid näitavad: suur vaidlus väikese tüdruku pärast käis teisiti, kui seda rahvale esitleti. Pärast räige videolõigu nägemist muudeti ühe lastekaitsja elu põrguks. Levisid üleskutsed mõista omakohut ja lapse isa maha lasta.“
Toon teile välja erinevad nüansid, mõistmaks, kuidas ajakirjanduses on võimalik avalikku arvamust täieliku amoraalse rämpsu abil kallutada. Minu tuttavatest jagasid seda linki mitu arukana näivat inimest, seega tunnen, et on vaja väikest juhtnööri, et te endale päris igat udupilve ümber pea ei laseks.
1. FAKE AUTORITEET: Alustame pealkirjast. „Dokumendid näitavad“ üritab viidates mingitele dokumentidele (millest artiklis räägitakse vaid ühest vaieldavast kohtuasjast suhtluskorra kehtivuse üle) viidates luua muljet, justkui oleks kuskil mingi dokumenteeritud tõde. Lugedes artiklit, näeb lugeja, et tegelikult ei ole mingeid dokumente, mis näitaks muud, kui et kohtus oli vaidlus suhtluskorra kehtivuse üle, ja kauemaks välismaale jäänud ema terroriseeritakse „lapseröövi“ kriminaalsüüdistusega.
2. TOIMEPANIJALT TÄHELEPANU KÕRVALEJUHTIMINE: Pealkiri jätkab fraasiga „Pärast räige videolõigu…“ – jättes mainimata, et ainus, mis selle videolõigu räigeks muudab, on lapse isa tegutsemine, kus ta silmnähtavalt tugeva jõuga üritab kiskuda ema külge klammerdunud last. Hiljem nimetatakse seda artiklis pisendavalt kui soovi last sülle võtta. Kõik, kes me seda lõiku näinud oleme, teame, et meie peredes ei soovita sel viisil lapsi sülle võtta. Kas sa käitud nii, kui sa soovid last sülle võtta, et sulle peab kõrvalt röökima, et „sundi ei tohi kasutada?“
3. OHVRISTUMINE: me pole veel pealkirjast kaugemale jõudnud, kuid alapealkirjas muudetakse kannatajaks ja ohvriks lastekaitsja, kelle „elu põrguks muudeti“ Vaene lastekaitsja. Lasi last kiskuda, aga siis muudeti elu põrguks. Tema on tõeline ohver pealkirjas!
4. TÕENDITEGA HÄMAMINE: artikkel algab faktiga, et levis pikk helifail, kus kuuldi karjumist, viidates, et inimesed võivad ette kujutada jumal teab mida. Kuid nagu pealkirjas mainitud, levis ka lapse ema poolt lühike pikast videost välja lõigatud videolõik, mis näitab last ära kiskuvat lapse isa. (Olgu öeldud, et videolõigu peale tegi avaliku pöördumise ka lapse isa, nimetades oma esindajate läbi videolõiku „monteerituks“ – olen hariduselt režissöör ja tegu on videolõiguga, mis näitab jõu kasutamist lapse kallal. „Monteeritud“ on pikast klipist lühikese väljavõtmise kohta vahva sõna, mis peaks panema idanema kahtluseussi, justkui oleks see võltsing.
5. HOOPIS AMETNIK ON KANNATANU? Muus lõigus ütleb loo autoriks märgitud Vedler, et ametnikke lausa rünnati. „Ohtu sattusid inimeste tervis ja elu.“ Selle kohta millise ametniku tervis ja elu ohus oli, me andmeid ei saa aga no ju oli. Vaesed ametnikud! Ei oska oma tööd teha ja siis veel saavad kriitikat ka! Kindlasti kogesid ametnikud ka stressi, et keegi julges avalikult näidata, millised käpardid nad on. Kas kuskil on ka selles jubedas loos kannatanud ametnikele annetamise konto avatud, ma ei tea. Ei üllataks.
6. TEKKEPÕHJUSTE MASKEERIMINE. Lugeja kohtab ka lõiku, kus saab teada: “Sõimajad ei teadnud, et lastekaitse ei võtnud last emalt ära. Hoopis Harju maakohus käskis tütre isale üle anda!” No siis on ju kõik korras, kui meil kohtuotsusega emadelt lapsi ära võetakse. Lähme laiali ja ärme muretse. Probleemist, et kohtuotsus lubab emalt võtta lapse ära, kuigi laps tahab emaga olla, libiseb autori tekst mõnusalt liueldes üle.
7. LAPSE SOOVI IGNOREERIMINE. Lugeja saab teda, et laps väljendas juba varasemalt soovi mitte viibida isaga. Tsitaat artiklist: „Ühe kohalviibinu sõnul teatas tüdruk pärast 20–25 minuti pikkust tasast jutuajamist lastekaitsjatega valjuhäälselt, et ta ei soovi minna isaga, vaid tahab elada ema juures ja et teda jäetaks rahule. Peagi puhkes ta karjuma. Kui isa ruumi astus, hakkas laps kisama: „Ma ei taha tulla sinuga! Appi, ma ei taha olla sinuga! Ma tahan, et sa lähed ära, ma tahan minna emme juurde! Appi!“ Hiljem leiame artiklist mitu kohta, kus üritatakse näidata lapse soovi ebaadekvaatsena ühtki asjalikku tõendit toomata. Sinna jõuame.
8. MUSTA VALGEKS RÄÄKIMINE: artikkel kirjeldab videolõiku, mida me kõik oleme näinud, kuid hoopis erinevalt sellest, mis ekraanil tegelikult näha on. „Kohtutäituri ja lastekaitsjate ettepanekul saabus isa. Mees proovis last sülle võtta, mispeale ema haaras lapsest kinni, klammerdus tema külge ja nad kolmekesi kukkusid põrandale. Isa lasi tütrest lahti. Ema sidus lisaks kätele ka oma jalad lapse ümber. Laps karjus, et isa lööb teda. „Miks ma pean elama oma isaga, kes lööb mind?!“
Panete tähele, et lapse kiskumist kirjeldab autor nii: „nad kolmekesi kukkusid põrandale. Isa lasi tütrest lahti. Autor jätab mainimata, et isa kiskus tütart korduvalt jõuga põrandal pikali oleva ema käest, nii et kõrvalseisjad karjusid korduvalt, et ta tegevuse lõpetaks. Jah, ALLES SIIS lasi isa tütrest lõpuks lahti. Selline tekstivõte on musta valgeks rääkimine.
9. HOIA KINNI AUTORI VÄLJAMÕELDUD NARRATIIVIST, JA JÄTA KÕRVALE KÕIK MIS SU TÕDE EI TOETA:
Artikli autor kasutab pärast kirjeldusi lauset: „Helifailist vapustatud rahvas ei teadnud seda kõike.“ Ehk siis jälle viidatakse, nagu isa vägivaldsust tõendaks mingi nähtamatu pildiga helifail. Aga rahvast suur osa (mina kaasaarvatud) oli näinud ka videot, mis ei vasta üldse artikli autori kirjeldusele last sülle võtvast isast. Lisaks tuuakse välja, et artikli autor ei tunne isa ja ka seda, et lastekaitsja pole istunud isale kuuluvas autos. Aga kas artikli autori peremees tunneb isa, on temaga hea tuttav? ja kas lastekaitsja on istunud isaga kellelegi teisele kuuluvas autos? Nendele küsimustele me muidugi vastust ei saa, kuid veidralt mõjub selle rõhutamine, et “autor ei tunne isa”
10. JA TAAS VAESED OHVRID AMETNIKUD: „Tallinna linna õigusteenistuse juhataja kiri ütleb, et ema järgijad saatsid tolle postituse tulemusel lastekaitsjale tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Kannatused laienesid ka tema mehele ja alaealistele lastele.“ See on väga levinud võte kujundada ohvri staatus ümber, et tegelik kannatanu saaks vähem tähelepanu. Tihtipeale muutuvad ohvriteks hoopis vägivallatsejad öeldes, et hoopis neile on põhjustatud tohutuid kannatusi. Lähisuhtevägivalla maailmas tunneme seda terminit lühendiga DARVO, kus ründaja võtab ohvri koha, eitab kõike ja süüdistab ohvrit enda kahjustamises. (DARVO is an acronym that stands for Deny, Attack, and Reverse Victim and Offender.)
DARVO strateegia näide peitub ka siin: „Jurist selgitas, et lastekaitsjat tabanud sopalaviini tingisid ema väärväited ja asjaolu, et ema varjas oma järgijate eest fakti, et kohus käskis lapse viivitamatult isale üle anda.“ Lugeja pannakse tundma kaasa „sopalaviini“ alla jäänud ametnikele. Ja oleme peaaegu unustanud juba lapse, keda füüsiliselt ema sülest kiskuv isa videost nähtavas lühikeses lõigus ründas. Emotsionaalne kese on liigutatud mujale, panite tähele?
Ühes kohas toob autor välja ka õuduse, millega peavad kokku puutuma vaesed kohtunikud: „Sopp ei tabanud mitte ainult lastekaitsjaid, alternatiivmeedias küsiti näiteks ka, kas asjaga tegelenud kohtunik sobib ametisse“ …mõelge kui jõhker. Selline küsimus ametisse sobivuse kohta. Loodame kõik, et see väärt kohtunik saab riigi kulul vajaliku teraapia, et sellest välja tulla.
11. UUED JA ASJASSE PUUTUMATUD FAKTID: ISAL OLI KALLIS KÄEKELL. Tihti materdatakse diskussioon manipulaatorite poolt inforägastikku. Ja autor ütleb: „Kuid ka vara asjus löödi neid (ehk siis pealtvaatajaid) infopimedusega.
Isa on rikas, ent ka ema pole vaene. Viis aastat tagasi lahku minnes sai ta mehelt mahuka elumaja Pirital. Seejärel kolisid nad mõneks ajaks uuesti kokku ja mees ostis naiselt maja 400 000 euroga tagasi. Lisaks lubas isa maksta eksnaisele peaaegu viie aasta jooksul 1000 eurot kuus.
Ta maksis vaid ühe kuu, sest siis selgus, et naise käes on mehe Patek Philippe’i käekell. See on luksusmark, võrreldav Maybachiga autode seas.“
Mida me siit lõigust lugejana teada saame? Et isa on suurepärane inimene. Jätab raha maksmata, sest tema kallis käekell on naise käes. Ja kuna elame riigis, kus tundub, et lõviosa rahvast ei tea isegi mitme nulliga miljon kirjutatakse, siis selle lõigu mõte on taas viia tähelepanu vägivallalt mujale: rääkida korterite hindadest ja öelda: Näe milline kavaldav ja saatanlik naine! Suisa deemon! Ja luksuslik käekell oli tema käes… kuidas ta võis mehele nii teha!
12. AGRESSOR KANGELASEKS. Artiklist loeme järjekordset lõiku, mis kuldab isa üle positiivsete märksõnadega: Isa püüdis lapse ja ema karjetest vapustatud rahvast rahustada. „Minu senise vaikimise põhjuseks on minu lapsed ja soov neid kaitsta,“ kirjutas ta ühismeedias“
Aga äkki ei olnud rahvas vapustatud lapse ja ema karjetest, vaid sellest, et kõik nägid videos oma silmaga, kuidas isa käitus? Äkki mõtlesid paljud sel ajal, et hooldusvaidlus hooldusvaidluseks, aga kas ma ise kisuks niimoodi oma last, et laps peab appi karjuma? Äkki püüdis isa oma käitumisest vapustatud rahvast rahustada, mitte „lapse ja ema karjetest“ – siin lõigus muutub agressiivselt käitunud lapsevanem kangelaseks ja vastutus antakse põrandale kukkunud lapsele ja emale.
13. EMOTSIONAALSED VÄLJENDID MIS TOETAVAD ÜHT JA DEMONISEERIVAD TEIST OSAPOOLT: loeme artiklist, kuidas „Ema paiskas seepeale veebi 25 sekundi pikkuse video, kuidas ta lamas selili põrandal, laps kõhul ja isa proovis tütart enda sülle võtta. Mees jättis selle pooleli, sest ema esindaja manitses: „Lase lahti! Füüsilist sundi ei tohi kasutada.“ Ehk taas näeme et ema „paiskab“ (agressiivne verb) ja isa proovib (positiivne ja rahulik verb) tütart sülle võtta. Hästi proovis. Ma ei tea, mis maailmast saaks, kui me kõik iga päev oma lapsi nii sülle võtta prooviks. Äkki olekski kõik timm. Ametnikud oleks rahul ja.
14. NÄITAME VASTASPOOLT LOLLINA. Üks levinumaid demagoogiavõtteid vastaspoole naeruvääristamiseks on implitseerimine, et tegu on lolliga. Artikli autor paneb ema toetajad ühte patta peaaegu et lamemaalastega, öeldes: „Rünnati mitte ametnike otsuseid, vaid ametnikke. Eriti aktiivselt tegutses seltskond, kes avaldas meelt ka koroonapiirangute ja Nursipalu teemadel.“ (ja taaskord räägime siis verbaalsest ründamisest, ja mõni julge sõnasepp võiks kasutada selle kohta isegi väljendit „lapse tahte vastase otsuse teinud ametnike kritiseerimine“ aga ärme nii jõhkralt nüüd ka ütle. Kellelgi võib veel silm tõmblema hakata.)
15. LISSABONI KOHTUOTSUSE ÜLEPAISUTAMINE. Räägitakse suureks lähisuhtevägivalla seisukohast tähtsusetu dokument. Artiklist loeme: „Ekspressi käsutuses on Lissaboni perekonna ja alaealiste kohtus tänavu 5. juunil langetatud otsus.“ Aga pisut edasi vaadates loeme , et ema läks välismaale, väites et kannatab ex mehe vägivalla all ja arvas, et kokkulepitud suhtluskord, mis on lõppenud 2023 seisuga, tähendab, et ta ei pea enam ex mehele aru andma, kaua ta lapsega välismaal on. Lissaboni kohus aga arvas, et nii ei tohi. Sealt saab alguse siis ema kriminaliseerimine, justkui oleks ta „lapseröövel.“ Tegelikult vaieldi kahe tõlgenduse üle, kas suhtluskorra kehtivuse lõpp 2023 oleks lubanud ilma isa loata kauem välismaal olla või mitte. Kohus otsustas, et mitte. Aga presenteeritud on seda, justkui ema oleks saatnud korda tõesti suure kuriteo.
„Kohus mainis, et isa näitas üles valmisolekut reisida Portugali ja tütar kodumaale tuua. Ema püüdis aga isegi oma aadressi varjata.“ – mõelgem nüüd korraks, kui lähisuhtevägivalla süüdistus on õhus ja ema proovib oma aadressit varjata, miks see nii on?
16. JÄLLE SEE LAST KAHJUSTAV EMA: Loeme: „Tütrele määratud esindaja märkis, et „ema peidab end seitsmeaastase lapse taha, kui ta keeldub külastusgraafikut täitmast, viidates lapse soovile mitte naasta Eestisse. Ema ei lähtu lapse huvidest ega taga tema põhiõigust elada koos isaga. Ema kohus on selgitada lapsele olukorda, samuti julgustada teda isa juures elama. Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa. Kui praeguseks on tõesti tekkinud olukord, kus laps kardab isa, siis on see ema lapsega manipuleerimise tulemus.“
Selles lõigus on vastuolusid igal sammul. Kui laps on väljendanud tahet mitte olla isaga, siis kohe kindlasti ei kahjusta lapse huve tema tahte kuulamine. Ja kui ema süüdistab isa vägivallas, kuidas ta saaks julgustada last vägivaldse vanema juures elama? Mis perversne loogika see on? Vastan: see on loogika, mille järgi käituvad kohtud ja ametnikud, keda me kuidagi kritiseerida ei tohi, sest muidu neil vaesekestel on äkki veel halb tunne. Tuuakse välja ka, et ametnike juures laps isa ei kartnud. Kuulge loogikud. Kas mitte pole loogiline, et kui teised täiskasvanud on juures, siis mitte karta, et keegi sulle haiget saab teha? Mulle tundun lapse ütlustest, et ta kardab isaga kahekesi jäämist. Aga mis mina ka tean, ametnikud teavad kindlasti, miks nende otsused just alati õiged ja head on.
17. TEEME KA LAPSEST VALETAJA, SEST TA KÄIB NÄITERINGIS.
Lõpetuseks ka üks minu meelest moraalselt päris värdjalik konstruktsioon. Loodan, et kass hüppas klaviatuurile, sest kuidas muidu selline kvaliteetajakirjandus ilmuda saab. Lõik: „Kohus sai teada, et tüdruk osaleb teatriringis ja kasutab seal õpitut. „See annab alust väiteks, et laps on võimeline teadlikult võtma rolli, mis talle sellel hetkel tundub vastavat ema ootustele. Kahtlemata tajub laps negatiivset suhtumist isasse ja ema ootust, et laps väljendaks soovi isaga mitte kohtuda.“
Ehk siis. Väike laps käib näiteringis, järelikult valetab, et ei taha isaga kohtuda, aga tegelikult väga tahab. Ja kui teie laps käiks enesekaitsetrennis, siis saaks väita, et lapse hirm isa ees on irratsionaalne, sest ta ju oskab enesekaitset. Kui laps käiks kokandusringis, saaks väita, et lapsel on vingumürgitus kõrbema läinud praekartulitest ja ta ei mõtle päris selgelt, oma tahet väljendades. Ja kui laps käiks jalgpallitrennis, saaks öelda, et kuule need jalgpallurid ongi ju ühed teesklejad ja vigurdajad, viskavad end MM turniiril ka platsil pikali, ma ise videost nägin.
Teate. Lugege ja vaadake ise. See artikkel lihtsalt ei kannata mingit kriitikat, vaid on ühe osapoole halvustamiseks loodud solk, mis kasutab nii paljusid tõemoonutamise võtteid, et ma lihtsalt ei saa vait olla.
Lõpetuseks ütlen teile paar mõtet ka laiemalt.
– Mulle teeks ka kindlasti hingele väga haiget, kui mu lastest keegi kunagi mulle ütleks, et ei taha minuga suhelda. Aga ma austaks ta soovi, ja oleks olemas kuni ta ümber mõtleb, mitte ei kisuks teda jõuga ära. See madalalaubaline mehelikkus on mega mürgine ja õpetab lapsele: Tema tahe ei loe. Ta sõnadel pole mõju. Tema „EI“ ei kehti. See on vägivalla ja vägistamiskultuuri taimelava, kus tugevam sõidab nõrgemast lihtsalt üle.
– Lapsed ei lõpeta ära tihtipeale vägivaldse vanema armastamist. Lapsed võivad valida tihti ka vägivallatseja poole, kes pakub neile rohkem või on see turvalisem valik mitte ise ohvriks sattuda. Aga vägivaldses suhtes kasvavad lapsed lõpetavad tihtipeale ära enda armastamise. See pole minu mõte, vaid Bruce Perry (Lugege „Poiss, keda kasvatati nagu koera) tähelepanek.
– Lugege ka Lundy Bancrofti „miks ta seda teeb“ ja „vägivallatseja lapsevanemana,“ sest LSV dünaamikad on keerulised. Armastus ja vägivald eksisteerivad sageli koos ja sõltuvussuhe, kus võideldakse kontrolli omamise nimel, jääb sageli kestma ka pärast lahkuminekut. Et sellest elutervelt väljuda läheb vaja püsivust ja heade terapeutide pikaajalist tuge. Oma mõistusega sellest jagu ei saa.
– Julge alati rääkida. Kõik, kes tahavad vägivalda maha vaikida ja kõik, kes soovivad salatseda, et mitte oma näo ja nimega vastutada oma otsuste ja seisukohtade eest, kahjustavad neid, kellele liiga tehakse.
– Ja tundke oma lähikonnas ära inimesed, kes justkui kunagi oma jutu järgi ei eksi. Tundke ära need inimtüübid, kes on alati kas kangelased või ohvrid, mitte kunagi valu põhjustajad ja agressorid.
– Ja otsige oma elus alati jõudu leida kohti, kus te ise olete valesti käitunud, et end muuta. Julgege tunnistada oma vigu ja võtta vastutus seal, kus olete olnud ise haiget tegija, agressor ja teistest ülesõitja.
Pildil raamatusoovitused teile, mu kallid sõbrad, ilma irooniata. Enne neid raamatuid ei olnud ma võimeline mõistma ei traumasid ega lähisuhtevägivalda nii, nagu mõistan seda täna.
Avaldatud algselt fb seinal.
