Keskkonnaametnikud ei nõustu väitega, et nende eksitavad võrdlused metsa juurdekasvu ja raie kohta ning arve paisutavad arvutused on viinud seisu, mis ennustab mõne aasta pärast puidupuudust ja metsatööstuse krahhi.
Eesti riiki ähvardab kuni 330 miljoni euro suurune trahv metsade üleraie tõttu. Kliimaminister Yoko Alender püüab vastutust veeretada Ukraina sõjale, kuid faktid räägivad teist keelt: üleraie probleem ulatub aastate taha ja selle lahendamisega on venitatud liiga kaua. Metsade üleraiumine ja ministeeriumi tegevusetus seab ohtu nii meie looduse kui ka rahvusvahelised kliimaeesmärgid. On viimane aeg tegutseda enne, kui kahju muutub pöördumatuks.
Lambi tegevusega kokku puutunud ametnik, kelle nime Postimees allikakaitse huvides ei avalda, nentis: «Valitsusele esitatakse kallutatud infot selleks, et keegi kuskil mingit kasu saaks. Kõik ministeeriumis teavad, et miskit on mäda, aga keegi mitte midagi ei tee! Ministeeriumis ei käi ükski teine niimoodi rääkimas [puidu]sektori jutupunkte, teatud infot võimendamas.»
Metsandusharidusega, ministeeriumis 21 aastat metsa ja looduskaitse alal töötanud Lamp ujub neis teemades nagu kala vees. Ta on olnud selles vallas kõrgeim otsene vastutaja ja kontrollija (mh Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus), seaduseelnõude ja arengukavade sisu suunaja, autoriteetne infoallikas ministrile-valitsusele jne.
Absurdiolukord 2024:
Kuuldavasti esindab Eestit Bakuus ÜRO korraldatud kliimakonverentsil COP29 kliimaminister @YokoAlender oma kaaskonnaga ning tal on maailmale raporteerimiseks, lisaks metsade uputamise aktsioonile, üks järjekordne süsiniku sidumise vastu võitlemise „looduskaitsealane töövõit“ kaasa võtta.
Nimelt on keskkonnaameti korraldusel iganädalase 5 tuhande eurose (sic!) trahvi ähvardusel asutud likvideerima „kuritegu“, mis seisnes selles, et praegune maaomanik kunagi mahajäetud põllumaale peale loomapidamise lõpetamist saabuva halli lepa invasiooni ennetamiseks 5 aastat tagasi kuuse ja kase istanduse rajas.
Nagu juuresolevalt fotodelt näha – noorendike likvideerimistöö käib täie rauaga.
Omanik on keskkonnaameti ettekirjutuste valguses „sooritatud kuriteo“ omaks võtnud, puhtsüdamlikult kahetseb ja kutsub kõiki looduse kaitsjaid talgutele, et sõna otseses mõttes likvideerida see 18 hektari suurune metsaregistris registreeritud mets ning kanda see meie riigile võetud EL kohustuste katteks metsade raadamise teel rajatavate pärandniitude hulka. Elurikkuse nimel.
Kõik huvilised on teretulnud looduskaitsealasele protseduurile kaasa aitama. Saab süüa ja sauna. Disco. Ühisest rõõmupeost antakse teada peavoolumeedia kanalite kaudu.
Lisaks 10 ha noore kaasiku raadamisele tuleb ka 8 hektaril kasvatatud kuused hävitada. Uues, kooskõlastamisel olevas looduskaitse seaduses on selgelt kirjas, et looduskaitseobjektile puittaimestiku istutamise eest nähakse ette trahv 200 000 eurot.
Ma kohe pelgan seda Kliimaministeeriumi poolt korraldatavat konverentsiturismi – iial ei või teada, mis populistlik lubadus või veksel Eesti riigi nimel jälle välja antakse. Miks küll peab seda süsiniku sidumise vastu võitlemist nii innukalt eest vedama?
Euroopa Liit nõuab, et kõik riigid hakkaksid oma tarbijaid uue maksuga koormama. Asi puudutab Euroopa Liidus nn ETS 2 direktiivi (Eestis jookseb see atmosfääriõhu kaitse seaduse all), millega laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi ehitistele ja transpordile. Maakeeles: kui varem tuli CO2 kvoodi eest maksta 43 ettevõttel – Ida-Viru põlevkivielektrijaamadel ja suurtööstusel, siis nüüd saavad selle lisamaksuga nuheldud kõik, kes seni veel ETS 1 alt välja jäänud: väiksem kaugküttepakkuja, kes kasutab gaasi, kivisütt, (põlevkivi on ETS1 all juba) või muud fossiilset kütust. Uue maksu alla pannakse ka transpordikütused, mis tähendab automaatset hinnatõusu tanklates. Puit on selle kauplemissüsteemi alt välja arvatud. Kogu selle plaani maksab kinni lõpptarbija.
Avalikkust vaevab küsimus, miks Eesti rahvas peab hakkama omast rahakotist kinni taguma «süsinikutrahvi» mõnikümmend või isegi mõnisada miljonit eurot aastas. Vastus on sisuliselt nina all, kuid avalikkust juhitakse oskuslikult valejälgedele ja pannakse tanki ministrid, kirjutab ajakirjanik Ülle Harju.
«Trahvina» ähvardab meid heitekvoodi sunnitud ostmine maakasutussektoris (LULUCF), kuhu kuuluvad metsandus, põllumajandus, turbatootmine jne.
Avalikkuse lollitamiseks on hoolikalt komponeeritud legend, justkui Brüssel oleks lajatanud Eesti jaoks ebaõiglase süsinikuheite vähendamise süsteemiga ja «selgrootud» ministrid olla võtnud euroliidu ees koogutades rumalusest liiga suured kohustused. Et veel päästa, mis päästa annab, tuleks kähku metsaraiet suurendada, sest Eesti metsad olevat «ajaloolise taaga» tõttu liiga vanad ega jaksavat süsinikku siduda.
Kui 2023 määrati trahv liigse raiumise eest märtsis, siis mõned kuud hiljem hakati toore jõuga automaksu läbi suruma.
Praeguseks on teada, et tahetakse 600 miljonit eurot koguda registreerimistasude ja automaksu pealt kahe aastaga, aga mida ei öelda, et seoses CO2 lisakvootide ostuga ETS-2 raames tuleb meil 600 miljonit kinni plekkida, et kinni maksta metsade masshävitus.
Piinlik, MTA ja teised asutused, kes on nõus metsade hävitamise ja digieuroga!
