KÕMU: Kertu Luisk: Peavoolumeedia uuriva ajakirjanduse tegelikkusest

Aitäh Delfi uuriva toimetuse ajakirjanik Laine selle reklaami eest! Kes peavoolumeedia valesid on hakanud läbi nägema vajavadki vihjeid adekvaatsema info leidmiseks. Delfi uuriva toimetuse ajakirjanik… see kõlab nagu mõnitus  aga ma ausalt kirjutasin lihtsalt ekraanilt maha.

Ma pole end mitte ühegi teema eksperdiks nimetanud. Olen ema, kellel on vastutus oma laste ees. Olgu teemaks põhjavee kadumine, sõjaärile maa ja rahva ohverdamine – ma pean seisma selle eest mis on püha, mida pean oma kohustuseks kaitsta.
Mõistan, et müüdavad nahad seda ei mõista.
Jagan infot, mida meie eest varjatakse. Infot, millega saaksime mängu läbi näha ja end hävituspoliitika eest kaitsta.

Tänane kaitsestrateegia on sõja puhkedes (ja agaralt kutsutakse seda oma hoovi) eestlased jalust ära saata, viia. Anda NATOkatele seniks meie maa pahupidi pöörata, kodud ohverdada, kulutada selleks veel meeletu ressurss meie niigi tuksis eelarvest… Kelle huvides see toimub?
Tänane Eestit nõrgestav poliitika on suurim teene idanaabrile.
Vägistamiste osas oli mul eelinfo ühelt Tallinna perelt, kelle 8 aastast last Briti sõdur püüdis vägistada. Isik tuvastati, aga tal lasti Eestist lahkuda ja mitte mingit karistust ei järgnenud. Samuti oli Jaapanis elanud eestlase kirjeldus kuidas NATO liitlaste saabudes üks 12 aastane tüdruk grupiviisiliselt vägistati. Sellest kirjutati ka meedias, aga järgmine hetk kustutati kogu info ja tehti nägu, et pole olnudki. Kinni mätsimine suurte rahade liikumises hoidmiseks on läbiv teema.

Võrumaa osas laekusid mulle vihjed, ühe naisterahva digilooni välja.
Kui kohalikus grupis vastav postitus tehti ja kohalikke hoiatati, liitus vestlusega kiirelt veebipolitseinik, kes ütles, et mitte midagi pole juhtunud. Kui talle mees, kes oli oma silmaga üht naisterahvast näinud, ütles, et veebipolitseinik valetab, vastas see, et menetlejalt peab küsima. Ehk menetlus oli käimas.
Kes tol ajal Võrus pidutsenud liitlasväelasi nägi, polnud fantaasiat vaja, et ohtu mõista.

Kui ma jätkasin inimeste hoiatamist, kirjutas Maaleht, et politsei soovib minuga kohtuda. Maaleht vahendab siis selliseid kutseid 
Mõne päeva möödudes kirjutas sama veebipolitseinik mulle Facebooki, et jaoskonda läheksin. Palusin saata korrektse kutse meilile. Mis asjas ja kellena mind kutsutakse.
Leppisin uurijatega kokku 21. kuupäeva. 20ndal kirjutas üks neist, et neile see kuupäev ikkagi ei sobi. Soovisin minna juristiga, et nad ei saaks mu juriidilist ebapädevust ära kasutada. Jurist tegi ka oma plaanid ümber, minekut pole. Hiljem tuli kiri, et neile ikkagi sobib 21. kuupäev 
Kuna ma ikka vait ei jäänud pandi püsti uurimine ja uurijateks hoopis teised inimesed, kes said mugavalt mu küsimustele vastata, et nemad ei tea, nad pole minu kirjeldatud menetluse uurijad 

Kui ma uuesti avaldasin soovi vägistamisjuhtumiga uurimisega seotud uurijatega kohtuda, tuli päevi hiljem (12ndal kuupäeval) kiri, et 12ndast alates viibitakse puhkusel  Lõin käega.

Võit oli see, et meediavahu peale läks kord rangemaks. Kella 22st on linn liitlasväelastest tühi. Kes neid oma silmaga näinud on, saab aru, et Eestile mingit täiendavad kaitsevõimet sellistest loota oleks ogarus. Militaarturistid, kes lihtsalt tsiviilelus ei saaks hakkama.
Sama palju sõdurid kui Martin Laine on uuriv ajakirjanik.

Meid müüakse maha nende samade poolt, kelle lubatavat kaitset me täna oma inimeste heaolu arvelt kinni maksame. Laine roll on inimesi uinutada. Diktsioonist on kuulda, et ega ta hästi end tegelikult ei tunne.
Natuke on mul tast ette kahju ka. Mu elus on muster, et kes mulle halba soovivad, mind kahjustada püüavad, nendega hakkab asju juhtuma. Mina ise kellelegi halba ega kättemaksu ei soovi. Olen analüüsis jõudnud selleni, et jõu soov on vist äratada, aidata inimene mülkast välja.