„Kõiki kodanikke jälgitakse süstemaatiliselt igal ajal ja igal pool“ – aga minister jätkab sellest heidutamata.
Taanis kasvab vastuseis uuele jälitustegevuse seadusele. Justiitsminister Peter Hummelgaardile (S) saadetud avalikus kirjas nõuavad 25 organisatsiooni ja arvukad eksperdid vastuolulise seaduseelnõu peatamist. Süüdistus: riik areneb kiiresti massilise jälgimise ühiskonnaks.
„Kui valitsuse ettepanek teoks saab, hakatakse kõiki kodanikke süstemaatiliselt jälgima kõikjal ja igal ajal. See on tohutu privaatsuse rikkumine ja retsept jälgimisühiskonna tekkeks,“ hoiatab õigusriigi mõttekoja Justitia direktor Birgitte Arent Eiriksson.
Allakirjutanute hulgas on sellised organisatsioonid nagu Amnesty International, Cepos, Djøf ja Taani Advokatuuri. Nad kõik kritiseerivad siseriikliku luureteenistuse PET (Politiets Efterretningstjeneste) seaduseelnõu, pidades seda liiga ulatuslikuks ja tehniliselt liiga keeruliseks. Selle asemel nõuavad nad sõltumatu komisjoni loomist, mis süstemaatiliselt uuriks jälitustegevuse ulatust.
Tehisintellekti vallandamine isikuandmete töötlemisel – ettearvamatute tagajärgedega
„See seadus tõstatab tõsiseid andmeeetika küsimusi ja võib kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi üksikisikutele – eriti kui tehisintellekti rakendatakse tundlikele isikuandmetele,“ ütles Taani Inseneriühingu IDA president Laura Klitgaard.
Ta hoiatab, et sellise ulatusega jälitustegevus õõnestab õigust privaatsusele ja võib jäädavalt kahjustada kodanike usaldust riigi vastu.
Mida uus seiresüsteem peaks saavutama
Uus PET-analüüsi tööriist on loodud kolme tüüpi andmete kogumiseks ja hindamiseks:
- Avalikult kättesaadavad allikad – sh veebiregistrid, veebisaidid, sotsiaalmeedia kommentaarid ja ajakirjandusartiklid.
- Valitsuse andmed – peamiselt tervishoiu- ja sotsiaalsektorist. Need tuleb nõudmisel salateenistusele edastada.
- Andmed välismaalaste kohta – peamiselt nende kohta, kes ei ela Taanis.
Seaduse kohaselt tuleb kogutud andmekirjed kustutada hiljemalt viie aasta pärast – kuid põhjendusega võib neid säilitada kuni 20 aastat.
Minister: „Asi pole jälitustegevuses”
Justiitsminister Hummelgaard lükkab kriitika alusetuks: “Sellel pole jälitustegevusega mingit pistmist. See on analüüsivahend – suur osa neist andmetest pärineb niikuinii välismaalt.” Organisatsioonide ja parteide esitatud süüdistused tulenevad osaliselt arusaamatustest.
Ta rõhutab: “Seadus ei muuda seda, kuidas PET isikuandmeid töötleb. See puudutab mustrituvastust.” Üha digitaalsemas ühiskonnas on vaja teavet omavahel ühendada, et avastada varajasi märke terrorirünnakutest, spionaažist või sabotaažist.
Taani keeruline ohuolukord nõuab uusi luurevahendeid, jätkas minister.
Opositsioon: Õigusriik on kaalul
Christiansborgis on nüüd sõna võtnud ka mitu opositsioonierakonda. Steffen Larsen (Liberaalne Alliance) kirjeldab seadust kui „tõelist massijälgimise vahendit“. See seab kõik kodanikud üldise kahtluse alla – see on liberaalse põhiseadusliku riigi vastand.
Helene Brydensholt (The Alternative) hoiatab sotsiaalsete tagajärgede eest: „Inimesed kardavad teatud arvamusi avaldada, võimuesindajatega ühendust võtta või meeleavaldustel osaleda. Me piirame sisuliselt sõnavabadust.“
Eriti oluline on see, et kaasatud on ka terviseandmed. „Kui inimesed peavad pärast arstivisiiti kartma, et nad jäävad IT-süsteemis „kahtlasteks”, siis ei julge nad enam abi otsida,“ selgitab Brydensholt.
Kokkuvõte
Vaatamata kasvavale kriitikale jääb valitsus seadusest kinni. See peaks jõustuma 2025. aasta oktoobris. Sellisel viisil rakendatuna on Taanil oht saada üheks kõige põhjalikumalt jälgitavaks riigiks Euroopas.
