Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) kutsub Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas üles enne hääletust hoolikalt kaaluma kõiki direktiivist koduomanikele kaasnevaid nõudeid.

Homme on Euroopa Parlamendis hääletamisel hoonete energiatõhususe direktiiv, millel on suure mõjuga tagajärjed Eesti elamusektorile.

EOKL-i esimees Andry Krass nendib, et Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algne ettepanek on tööstuse-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjonis (ITRE) kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad. “Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi,” ütleb Krass.

 

Euroopa Liidu energiatõhususe üldise eesmärgi seab Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv. Energiatõhususe direktiivi eesmärk on energia tõhusam kasutus energiaahela kõikides etappides, alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni lõpptarbimiseni välja.

https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiatohusus/energiatohusus

Riik saeb oksa, millel ta ise istub

20.veebruar 2023
Eesti Omanike Keskliit edastas ministeeriumidele ja riigikogu komisjonidele ühispöördumise seoses riigi poolt kinnisvara omandamise küsitava praktikaga.

Rail Baltica rajamine ja Nursipalu harjutusväljaku laiendamine on toonud teravalt päevakorda vajaduse muuta kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (KAHOS). “Erahuvi peab avaliku huvi ees taanduma üksnes siis, kui see on vajalik, kohane ja proportsionaalne ning sellega kaasneb õiglane hüvitis,” leiab Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Andry Krass. Nende nelja eelduse tagamiseks tuleb KAHOS-t muuta, sest vastavalt kehtivale korrale määrab maatüki avalikes huvides võõrandamisel hüvitusväärtuse sisuliselt ja ainuisikuliselt riik. Ühispöördumises sisalduvad kolm peamist ettepanekut on seotud omanikule kahjuliku kinnisasja osalise omandamise, maade hindamise ja vahetusmaade hindamiskriteeriumide oluliste puuduste ja seaduslünkadega. Samuti on vajalik kõrvaldada rangete looduskaitseliste piirangutega maade omanike ebaõiglane kohtlemine – kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine riigile kuuluva maa vastu peab saama taastatud sarnastel alustel, nagu need kehtisid enne 2008. aastat. Kahetsusväärselt toimuvad täna kirjeldatud maatehingud üksnes Maa-ameti suvast lähtuvalt. Oleme jõudnud olukorda, kus määratud hüvitis erineb tegelikust kahjust mõnel juhul kümneid kordi. Sellise praktika jätkumisel karistab riik heaperemehelikku ja edasipüüdlikku käitumist, ehk saeb oksa, millel ta ise istub.

Täispikk ühispöördumine asub SIIN.

 

 

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -