spot_img

Kohtunik Alito Dissent ütleb, et enamus “väriseb” kohustusest sõnavabaduse kohtuasjas

Autor Sam Dorman kaudu The Epoch Times,

Ülemkohtu kohtunik Samuel Alito ütles, et kõrgem kohus hiilis oma kohustusest kõrvale, lükates tagasi kaebuse, mis esitati Valge Maja suhtluse üle sotsiaalmeediaettevõtetega poliitilise sisu üle – juhtum, mida ta kirjeldas kui “ühte kõige olulisemat sõnavabaduse juhtumit, mis on aastate jooksul sellesse kohtusse jõudnud”.

Kohtunikud Alito, Neil Gorsuch ja Clarence Thomas jäid 26. juuni otsuses enamusest eriarvamusele, samas kui kuus kohtunikku leidsid, et riigil ja üksikutel hagejatel ei olnud õigust isegi kõnega seotud nõudeid kohtule esitada.

Hagejad olid muu hulgas väitnud, et Bideni administratsioon sundis ebaseaduslikult sotsiaalmeedia platvorme modereerima teatud valimistega seotud sisu ja postitusi, mis on seotud COVID-19-ga.

Kohtunik Alito eriarvamus vaidlustas enamuse argumendid seismise kohta, täpsustades samal ajal Bideni administratsiooni ja Facebooki vahelist suhtlust. Ta ütles, et administratsiooni ametnike tegevus oli “jultunult põhiseadusega vastuolus ja riik võib hakata kahetsema, et kohus seda ei öelnud”.

Enamus “hiilib” oma kohustusest: Alito

Alito kirjutas, et on “rohkem kui piisavalt” tõendeid selle kohta, et Jill Hines, üks hagejatest, oli õigus kohtusse kaevata “ja sellest tulenevalt oleme kohustatud tegelema sõnavabaduse küsimusega, mida juhtum endast kujutab.”

“Kohus aga hiilib sellest kohustusest kõrvale ja lubab seega antud juhul edukal sunnikampaanial olla atraktiivseks eeskujuks tulevastele ametnikele, kes tahavad kontrollida, mida inimesed ütlevad, kuulevad ja mõtlevad,” Kohtunik Alito lisas.

Teisitimõtleja hoiatas, et enamus, kelle arvamuse kirjutas kohtunik Amy Coney Barrett, saatis valitsusametnikele sõnumi, et kui “sunnikampaania viiakse läbi piisavalt keerukalt, võib see läbi minna”.

Ta tegi ettepaneku, et tulemus oleks pidanud olema sama, mis kohtuasjas National Rifle Association vs. Vullo, mida kuulati Murthyga samal päeval ja mis lõpuks leidis, et New Yorgi osariigi valitsus rikkus usutavalt esimest muudatusettepanekut, survestades ettevõtteid katkestama sidemeid relvaõiguste rühmaga.

USA viienda ringkonnakohtu apellatsioonikohus otsustas eelmisel aastal, et administratsiooni suhtlus kujutas endast sotsiaalmeediaettevõtete sundi, mis reetis oma kohustuse mitte rikkuda esimest muudatust.

Kolm kohtunikku allkirjastasid 2023. aasta septembri arvamuse, milles viidati üksikasjalikult teatistele. Näiteks osutas see sellele, kuidas Valge Maja ametnik “reageeris modereerimisaruandele, märgistades kasutaja konto ja öeldes, et see on “kõigest sellest tõsiselt võtta, kui reklaamite aktiivselt vaktsiinivastaseid lehti”. Seejärel “eemaldas” platvorm konto oma saidilt “täielikult”, kirjeldas üksikasjalikult uusi muudatusi ettevõtte modereerimispoliitikas ja ütles ametnikule, et “[k]ui ilmselgelt on veel tööd teha”.”

“Ametnik vastas, et “halva teabe eemaldamine” on “üks lihtsaid, madala latiga asju, mida kutid [saavad] teha, et panna minusuguseid inimesi arvama, et te tegutsete.” Ametnik rõhutas, et teised platvormid on sanktsioneerimata teabe demoniseerimisel “päris hästi hakkama saanud” ja ütles: “Ma ei tea, miks te kutid ei saa sellest aru.””

Facebookis

Oma 26. juuni arvamuses kirjeldas kohtunik Alito tehnoloogiaplatvorme kui “kriitiliselt sõltuvat kaitsest, mida pakub 1996. aasta kommunikatsiooni sündsuse seaduse § 230 … mis kaitseb neid tsiviilvastutuse eest sisu eest, mida nad levitavad.”

Ta lisas, et Facebook seisis silmitsi regulatiivse keskkonnaga, mis motiveeris ettevõtet “meeldima olulistele föderaalametnikele ja antud juhul näitab rekord, et kõrged ametnikud kasutasid Facebooki haavatavust oskuslikult ära”.

Ta ütles, et administratsioon “ründas Facebooki pidevalt ja järjekindlalt”, samas kui platvormi “reaktsioonid nendele jõupingutustele ei olnud need, mida võiks oodata sõltumatult uudisteallikalt või ajakirjanduslikult üksuselt, kes on pühendunud valitsuse vastutusele võtmisele oma tegevuse eest”.

“Selle asemel,” lisas ta, “sarnanesid Facebooki vastused alluva üksuse omaga, kes on otsustanud jääda võimsa töömeistri headesse armudesse.” Hiljem ütles ta: “Facebooki sisemised e-kirjad maalivad alluvusest selge pildi.”

Nutitelefon ja arvutiekraan, millel kuvatakse sotsiaalvõrgustiku Facebook ja selle emaettevõtte Meta logod Edela-Prantsusmaal Toulouse’is 12. jaanuaril 2023. (Lionel Bonaventure / AFP Getty Images’i kaudu)

Teisitimõtleja kaalus ka erinevaid suhtlusi Valge Maja ametnike Andy Slavitti ja Rob Flaherty vahel. Näiteks märkis ta, kuidas hr Flaherty, kes töötas Valge Maja digitaalse strateegia direktorina, süüdistas Facebooki “palli peitmises” ja soovitas, et nad “mängiksid kestamängu”.

Kohtunik Alito viitas Valge Maja kriitika keskel ka Facebooki muutuvale poliitikale. Facebooki esindajad, ütles ta, “virisesid, et nad “arvasid, et teeme paremat tööd”, kuid lubasid edaspidi rohkem ära teha.”

Facebooki emafirma Meta ei vastanud The Epoch Timesi kommentaaripalvele kohe.

Ameerika Ühendriikide peaprokuröri asetäitja Brian Fletcher tunnistas, et valitsus “ei tohi kasutada sunniviisilisi ähvardusi kõne mahasurumiseks”, kuid väitis, et tal on “õigus rääkida enda eest, teavitades, veendes või kritiseerides erakõnelejaid”.

Tema sõnul on “fundamentaalne veenmise ja sundimise vahel“.

Kohtunik Alito ei nõustunud ja väitis, et administratsioon teeb enamat kui oma võimu teostamine kiusaja kõnepuldis.

“Kokkuvõttes oli ametnikel tugev autoriteet,” ütles ta. “Nende suhtlus Facebookiga oli virtuaalne nõudmine. Ja Facebooki värisevad vastused nendele nõudmistele näitavad, et ta tundis tugevat vajadust järele anda.”

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -