“Kui seadus peaks Euroopa Parlamendis vastu võetama, nõuab FPÖ Austrias selle varjupaigapaketi üle referendumit, sest see leping ei muuda Euroopat kindluseks.”
Konservatiivsed Euroopa parteid ja ka Poola-sugused valitsused võtavad kasutusele erinevaid meetmeid, et tõrjuda EL-i uut seadust, mis toob kaasa migrantide sunniviisilise ümberpaigutamise üle Euroopa. Seadus võib eriti mõjutada selliseid riike nagu Ungari ja Poola, kes on traditsiooniliselt olnud massilise immigratsiooni vastu, kuid ka teised konservatiivsed parteid sellistest riikidest nagu Saksamaa ja Austria nõuavad referendumeid ja muid EL-i migrantide kvoodikava vastaseid meetmeid.
Poolas algatas riigi parlament selle meetme vastu videokampaania ja võtab vastu resolutsiooniettepaneku, mis lubab valitsusel kasutada vetoõigust ja mitte nõustuda järgmisel EL-i tippkohtumisel rändekvootide ettepanekuga. Räägitakse ka kohustuslike migrantide kvootide küsimuse üleriigilisele rahvahääletusele panemisest, mis toimub samaaegselt sel sügisel toimuvate üleriigiliste valimiste ajal.
Vahepeal algatati Austrias veebipõhine petitsioon sunniviisilise ümberasustamise tagasilükkamiseks, samas kui Saksa parempoolsed on protesteerinud ka vastuolulise uue meetme vastu.
Poola võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) on ette valmistanud resolutsiooni eelnõu, mis annaks valitsusele tugeva mandaadi lükata tagasi migrantide sunniviisiline ümberasustamine Brüsseli kvootide alusel.
EL-i rände- ja asüülipakti raames otsustati 8ndal juunil EL-i siseministrite nõukogus sundrändajate kvoodid. Plaanide kohaselt võtavad EL-i liikmesriigid kas vastu teatud arvu immigrante või on nad sunnitud maksma EL-i kassasse vähemalt 20 000 eurot migrandi kohta.
PiS-i erakonna pressiesindaja Rafal Bochenek meenutas, et Poola parlament on praegusega sarnaseid resolutsioone vastu võtnud varem, näiteks 2016.aastal, kuid need andsid volitused neid küsimusi EL-i tasandil arutada.
“Nüüd tahame anda Poola valitsusele tugeva mandaadi kasutada Euroopa Ülemkogul vetoõigust,” ütles võimupartei pressiesindaja. Õiguse ja Õigluse poliitikud kirjutasid resolutsiooni eelnõus, et “Poola Vabariigi Seim on tugevalt vastu katsele kehtestada mehhanismid ebaseaduslike majandusmigrantide sunniviisiliseks ümberasumiseks ELi tasandil.”
Ka Austria FPÖ nõuab referendumit
Poola ei ole aga ainus riik, kes kaalub selles küsimuses referendumit, üleriigilist hääletust nõuab ka Austria populaarseim partei Austria Vabaduspartei (FPÖ).
«Kui seadus peaks Euroopa Parlamendis vastu võtma, nõuab FPÖ Austrias selle varjupaigapaketi üle referendumit, sest see leping ei muuda Euroopat kindluseks. Seetõttu peavad poliitikud tegema kõik endast oleneva, et luua Austria kindlus ja kaitsta riiki uue rahvaste rände eest,“ ütles FPÖ juht Herbert Kickl.
Kickl süüdistas Austria valitsust ettepanekuga kaasa aitamise eest, väites, et see on “austerlastele noa selga löönud”. FPÖ on pikka aega kritiseerinud kristlikke demokraate ÖVP-d immigratsiooni ja muude konservatiivsete ideaalide suhtes nõrkuse eest.
Kickl ütles, et uued reeglid on EL-i katse “meid lolliks pidada” ja kuigi EL väidab, et karmistab majandusrände vastaseid standardeid, “tõde on see, et uued varjupaigaeeskirjad toovad Austriale lisakoormust. ÖVP siseminister Gerhard Karner ei täitnud oma keskset lubadust takistada varjupaigataotlejate ümberjagamist. Ta torkab sellega austerlastele selga,” rääkis Kickl.
“Paraku ei muuda palju tähistatud kompromiss üldist olukorda, välja arvatud see, et nüüd peaks olema jaotusmehhanism, mis toimub majanduslikult tugevamate liikmesriikide arvelt. Sest tulevikus peaks Austria maksma trahvi, kui keeldub varjupaigataotlejaid vastu võtmast. Sellise jaotuse heakskiit on olnud absoluutne “keel” alates FPÖ siseministri Kicklist. Ka ÖVP on alati selle vastu sõna võtnud – kuni härra Karner eile selle teema peale lihtsalt ära kukkus,” ütles FPÖ julgeolekupressiesindaja Hannes Amesbauer.
“Eile (8.juuni) oli Austria elanike jaoks must päev selle sõna otseses mõttes,” lõpetas Kickl.
FPÖ käivitab nüüd veebipõhise petitsiooni pealkirjaga “Austria kindlus ebaseadusliku massiimmigratsiooni vastu”.
Uut petitsiooni propageerides märkis Kickl, et Austriat on viimase kaheksa aasta jooksul tabanud kaks korda suured rändelained, mis mõlemad tekitasid üle riigi tohutut kahju.
“Alates 2015.aastast on EL jätnud kasutamata kõik võimalused kaitsta Euroopa kodanikke terrori ja sotsiaalsete pingete eest,” ütles Euroopa Parlamendi liige Harald Vilimsky, FPÖ Euroopa delegatsiooni juht. Ta ütles, et usub, et ainuke lootus on, et järgmise aasta Euroopa Liidu valimistega saab algatada põhimõttelise muudatuse ning seejärel saab referendumiga sellelt ekslikult teelt kõrvale kalduda. Europarlamendi saadiku sõnul tuleks migrantide kodumaal abi osutada, et nad ei lahkuks.
EL jättis kasutamata kõik võimalused rändekriisi lahendamiseks
Teravat kriitikat tuleb ka Saksamaa parteilt Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes kritiseeris EL-i vastuvõetud eelnõu kui äärmiselt ohtlikku.
«Saksamaa valitsuse survel saavad saatjata alaealised kergesti ületada välispiiri ilma peatumata, sealhulgas kiirmenetluse teel. Sama kehtib näiteks Süüriast saabuvate tervete perede kohta. Samuti ei tegele nad probleemiga, et 80 protsenti Saksamaale saabunutest said varem EL-i läbida ilma registreerimata,” ütles AfD parlamendirühma siseasjade pressiesindaja Gottfried Curio.
Poliitik rõhutas, et ka pärast Euroopa Liidu-sisest jaotust jätkub sekundaarne ränne Saksamaale seni, kuni riigis ei teki tahet ja struktuure tõhusaks automaatseks tagasilükkamise ja väljasaatmise süsteemiks. Ta lisas, et Brüsseli inimesed hoiavad alal valesid põhimõtteid, näiteks, et inimene võib EL-i sisenedes olla pagulane ka siis, kui ta on juba reisinud läbi palju-palju turvalisi kolmandaid riike. Lisaks jättis EL kasutamata võimaluse dramaatilist ülekoormust käegakatsutavalt tasakaalustada, eriti Saksamaal, ütles Gottfried Curio.
Samal ajal toetasid Tšehhi ja Itaalia väidetavalt konservatiivsed valitsused ettepanekut, mida paljud on kujutanud reetmisena.
