Eraisikutel peaks olema võimalik algatada kohtumenetlus Austraalias toime pandud genotsiidi eest, öeldi parlamendikomisjonile.
30. juulil toimunud uurimisel esitasid mitme Austraalia ülikooli akadeemikud oma seisukohad viktoriaanliku senaatori Lidia Thorpe’i esitatud genotsiidiseaduse kohta.
Selle sammu eesmärk on avada uks tulevastele menetlustele varasemate väidetavate genotsiidiaktide vastu Austraalia põliselanike vastu.
Kriminaalkoodeksi muutmise (genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod) 2024. aasta seaduseelnõu eesmärk on muuta 1995. aasta kriminaalkoodeksi seadust (Cth), et kõrvaldada peaprokuröri nõusoleku nõue genotsiidimenetluse algatamiseks.
Paragrahvis 268 sätestatud süüteo menetlemiseks peab peaprokurör siiski andma kirjaliku nõusoleku.
Lisaks on peaprokuröril õigus keelduda nõusoleku andmisest ning peatada, tühistada või tühistada antud nõusolek. Kui otsus on tehtud, on see lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
Kodanikel peaks olema võimalik algatada menetlusi genotsiidikuritegude vastu: paneel
Kuulamisel ütles Griffithi ülikooli õigusteaduskonna akadeemik Emma Palmer, et praeguste juriidiliste tõlgenduste kohaselt ei ole Austraalia kodanikel võimalik algatada süüdistust sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest.
Ta viitas juhtumile, kus kõrgema kohtu kohtunikud otsustasid, et peaprokurör on ainus, kes nende kuritegude eest süüdistuse esitab.
“Meie seisukoht on, et eraisikutel peaks selle seaduse alusel olema lubatud algatada süüdistusi rahvusvaheliste kuritegude eest,” ütles ta õigus- ja põhiseaduskomisjonile.
“Üksikisikute õigus algatada menetlus Rahvaste Ühenduse kuritegude eest on säilinud 1914. aasta kuritegude seaduses ja 1983. aasta riigiprokuratuuri direktori seaduses.”
“Ja juba on olemas süsteemid, mis hoiavad ära selle erasüüdistuse esitamise protsessi kuritarvitamise, sealhulgas asjaolu, et Rahvaste Ühenduse DPP-l on õigus eraalgatuslik süüdistus üle võtta või lõpetada, kui see on asjakohane.”
Palmer juhtis tähelepanu ka sellele, et peaprokuröri laialdased volitused kehtiva õiguse alusel takistavad Austraalia kohustust tagada, et rahvusvahelised kuriteod ei jääks karistamata.
“Asjaolu, et peaprokuröril on õigus keelduda nõusoleku andmisest ilma põhjendusi esitamata ja peaaegu ilma võimalusteta seda otsust vaidlustada, edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada või isegi kahtluse alla seada, tähendab, et selle kaalutlusõiguse kasutamise eest vastutatakse väga vähe,” ütles ta.
Seetõttu toetas ta peaprokuröri nõusoleku nõude eemaldamist 268. paragrahvist.
Nõude kaotamist toetas ka Uus-Lõuna-Walesi ülikooli õigusprofessor Sarah Williams.
“Kui poliitiline osaleja kasutab vetoõigust ja esitab süüdistusi, paljastab see protsess poliitilise sekkumise tajumise ja võib austraallased Rahvusvahelises Kriminaalkohtus vastutusele võtta,” ütles ta.
Seejärel tegi professor ettepaneku asendada peaprokuröri nõusoleku nõue DPP nõusoleku nõudega.
“See tunnistab, et sellised süüdistused võivad olla keerulised ja nõuda enne jätkamist täiendavat läbivaatamist,” ütles Williams.
