Senati komitee uurib, kuidas seadusandjad saaksid leevendada tulevastest kaevandusprojektidest tulenevaid kliimamuutustega seotud terviseriske.
Leia Meid Youtubes!
- Soovitus -
- Soovitus -
- Soovitus -
- Soovitus -
- Soovitus -
Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.
Contact us: [email protected]
Eesti Eest!
Austraalia kliimamuutuste osakond on möönnud, et on raske mõõta täpset pikaajalist kahju, mida üksikisikud võivad kliimamuutuste poliitika tõttu kannatada.
Senati komitee kuulamisel 2022. aasta kliimamuutuste seaduse võimaliku muutmise kohta uuris töösenaator Karen Grogan kogu päeva jooksul tunnistajaid, milliseid praktilisi meetodeid saaks kasutada globaalse temperatuuri soojenemise tervisemõjude mõõtmiseks.
22. veebruaril korraldas senati keskkonna- ja kommunikatsioonialaste õigusaktide komitee ühepäevase kuulamise kliimamuutuste muutmise (hoolsuskohustus ja põlvkondadevaheline kliimaalane võrdsus) 2023. aasta seaduseelnõu kohta, mis nõuab, et seadusandjad võtaksid oluliste otsuste tegemisel arvesse Austraalia laste tervist ja heaolu.
Kogu päeva jooksul rääkisid mitmed tunnistajad komiteele füüsilisest ja vaimsest kahjust, mis võib tekkida, kui maailma temperatuur tõuseb.
“Kuidas isoleeriks üksikotsustaja projekti spetsiifilised tervisemõjud tulevastele põlvkondadele?” küsis ta hilisel pärastlõunal valitsuse kliimamuutuste osakonnast.
Vastuseks ütles osakonna looduse positiivse reguleerimise osakonna juhataja Bruce Edwards, et “põlvkondadevahelise heaolu mõõtmine oleks üsna keeruline”.
“Ma arvan, et see on keerulisem asi, sest ma arvan, et kui hakkate proovima hinnata [kaevandus]projekti üldist mõju individuaalsele tasemele või elueale, võite saada sellest projektist muid eeliseid, näiteks elektri järjepidevust või muid asju.”
“Ma arvan, et meie kui reguleerija jaoks vajame palju nõu ja tõenäoliselt tervise seisukohast kujutaksin ette … selle kohta, milline oleks hajus mõju konkreetsele projektile ja kuidas te selle otsese seose [projekti ja väidetava kliimamuutuste kahju vahel] loote – mitte ainult siin ja praegu, vaid ka tulevikus.”
“Ma mõtlen, et see on ilmselt pikem viis öelda: meil pole tegelikult selleks vahendeid.”
Päeva alguses ei suutnud meditsiiniasutuste esindajad – suured kliimamuutuste kahju pooldajad – nagu Austraalia meditsiiniliit ja Austraalia kuninglik üldarstide kolledž (RACGP) anda töösenaatorile selget vastust.
“Ma usun, et need küsimused on kohtusse andnud Austraalia noored, mitte meditsiinitöötajad,” ütles RACGP kliima- ja keskkonnameditsiini erihuvirühma esimees dr Catherine Pendrey komiteele.
Kuigi Austraalia meditsiiniüliõpilaste assotsiatsiooni riiklik koordinaator Heath Darrant ütles, et Austraalia võiks vastu võtta ÜRO lapse õiguste mõju hindamise mudeli.
“Ma tean, et Wales kasutas seda oma [tulevase põlvkonna heaolu seaduses], mida nad rakendasid, mis on sarnane seaduseelnõu, mida siin täna arutatakse. Ja Uus-Meremaa kasutab sama mudelit ka selleks, et tulla välja kriteeriumidega selle kohta, mis mõjutab tervist.