Kuna inflatsioon on endiselt kangekaelselt kõrge, hoiatavad põllumajandustootjad kogu läänemaailmas, et netonullheitest tulenev kulude suurenemine viib toiduainete hinnad veelgi kõrgemale, jättes samal ajal paljud väiksemad põllumajandustootjad tööta.
Jaanuari inflatsiooninumbrid näitasid, et hinnad tõusid aastataguse ajaga võrreldes 3,1 protsenti, mis näitab, et võitlus inflatsiooniga, kuigi see edeneb, ei ole veel võidetud.
Üldiselt on hinnad tõusnud ligi 18 protsenti alates 2021. aasta jaanuarist, kui ametisse astus president Joe Biden.
Ameeriklased on hädas majanduses, kus ametliku statistika kohaselt on kolme aastaga aurustunud ligi viiendik nende dollarite väärtusest – kuigi paljud ütlevad, et toidu ja muu hädavajaliku hind on muutunud kallimaks kui see, mida ametlikud numbrid väidavad.
USA põllumajandusministeerium (USDA), mis jälgib toiduainete hindu, pakub optimistlikku hinnangut tulevale aastale. Pärast 2022. aastal 9.9 protsenti tõusmist väidab USDA, et “[toidu] hinnad kasvasid 2023. aastal aeglasemalt”, kasvades vaid 5.8 protsenti.
“Eeldatakse, et toiduainete hinnad jätkavad aeglustumist ka 2024. aastal,” prognoosib USDA.
Kuigi mõned ennustavad, et halvim on seljataga, ütlevad USA põllumajandustööstuse analüütikud, et töös on veel üks hinnainflatsiooni voor, mis tuleneb Bideni administratsiooni “kogu valitsuse” jõupingutustest globaalsete temperatuuride vähendamiseks.
Buckeye Instituudi hiljutises aruandes püütakse kvantifitseerida bidemonoomika kulusid põllumajandustootjatele.
Aruandes pealkirjaga “Net-Zero Climate-Control Policies Will Fail the Farm” prognoositakse, et põllumajandustootjate kulud tõusevad vähemalt 34 protsenti, mis suurendab neljaliikmelise Ameerika pere majapidamiste toiduraha rohkem kui 1,300 dollari võrra aastas.
“Netonullheite poliitika ja ettevõtete ESG aruandlusnõuete järgimine tõstab põllumajanduslike sisendite hindu, mille kulud kantakse lõpuks toidupoodides ja restoranides üle tarbijatele,” öeldakse aruandes.
“See on koht, kuhu vasakpoolsed lähevad, püüdes jõuda nullini,” ütles Buckeye instituudi majandusuuringute keskuse tegevdirektor Rea Hederman The Epoch Timesile. Põllumajandustootjatele tekitatud kulud lisanduvad hinnatõusule, mis tuleneb inflatsioonist, ilmastikust või muudest teguritest, mis tavaliselt mõjutavad toiduainete hindu.
“Asjaolu, et föderaalvalitsus trükkis liiga palju raha, on lisaks sellele,” ütles hr Hederman, “ja see on püsiv tõus, mitte ajutine toiduainete hindade kõikumine, sest ehitate kõrgemaid põhilisi tegevuskulusid, mis on edaspidi põllumajandustootjate jaoks püsivad.”
Aruandes analüüsiti keskmist USA põllumajandusettevõtet, mille suurus on umbes 700 aakrit ja mis toodab maisi. Seejärel summeeriti netonullmandaadi täitmisega seotud kulud ning kütuse, väetise ja muude tarnete hinnatõusud, mis tulenevad mitmesugustest netonullheite algatustest, mis on kas kehtestatud või eeldatavasti jõustuvad.
Aruandes prognoositakse, et selle talu kulubaas suureneb selle tulemusena 192 000 dollarilt 257 000 dollarile. Kuna kulud langevad tarbijatele, suureneks neljaliikmelise pere toidukaupade arve 8,320 dollarilt 9,650 dollarini – see on 15 protsenti rohkem.
“On oluline, et inimesed mõistaksid, et kui tõstate põllumajandustootjate kulusid, kandub see edasi toidu tarbijatele ja teatud tüüpi toidud mõjutavad rohkem,” ütles hr Hederman. “Nii et näiteks veiseliha tõuseb rohkem kui apelsinid, sest kui tõstate maisi hinda, on see veiseliha sisend, nii et veiseliha kannatab kahekordselt.”
Föderaalreservi statistika kohaselt tõusis jahvatatud veiseliha keskmine hind 3,97 dollarilt naela kohta 2021. aasta jaanuaris 5,03 dollarini naela kohta 2024. aasta jaanuaris.
Karjakasvatajad võitlevad mitte ainult kõrgemate sööda- ja kütusekuludega, vaid ka põuaga mitmel pool Ameerika Ühendriikides, mis on vähendanud karja suurust.
EPA hinnangul moodustas põllumajandus 2021. aastal 10,6 protsenti USA kasvuhoonegaaside heitkogustest, kusjuures suurem osa neist heitkogustest pärines kariloomadest ja väetistest.
Veiseliha on luksus
Kliimaaktivistid on sel põhjusel sageli loomakasvatuse vastu ja selles kategoorias on veiseliha sihtmärk number üks. Kõigist kariloomadest tekitab veiseliha kõige rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja moodustab umbes 60 protsenti kõigist põllumajandusest tulenevatest kasvuhoonegaaside heitkogustest, näitavad uuringud.
Euroopa parima lihatöötleja Danish Crowni tegevjuht Jais Valeur ütles 2021. aastal Taani ajalehele Berlingske, et veiselihast saab peagi luksus, kuna selle tootmine tekitab heitkoguseid.
“See on natuke nagu šampanja, nimelt luksustoode,” ütles hr Valeur. “Lihaveised on luksustoode, mida sööme siis, kui peame end hellitama.”
Paljud põllumajandustootjad on väitnud, et kuigi suuremad korporatiivsed põllumajandusettevõtted võivad olla võimelised toime tulema täiendava hinnasurvega, on netonullheite poliitika eriti kahjulik väiksematele põllumajandusettevõtetele, kes koondavad toiduainete tootmise üha väiksema arvu tootjate kätte.
“Igaüks vajab ellujäämiseks toitu, nii et talud saavad suure osa sellest kulust edasi kanda,” ütles hr Hederman. “Kuid me usume, et peretalud, väiksemad talud, paljud neist müüvad maha või lõpetavad tegevuse, sest neil pole nii palju juurdepääsu kapitalile.”
Põllumajandus, kus kasutatakse raskeid seadmeid istutamiseks, koristamiseks ja transportimiseks, on kapitalimahukas äri. See nõuab ka suuri käibekapitali, et rahastada ajavahemikku põllukultuuride istutamise või loomade kasvatamise vahel ning seda, kui toodangut või kariloomi saab turule müüa.
See on tekitanud muret, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisliikumise (ESG) tõttu, mis on paljudes Wall Streeti finantsasutustes võimust võtnud, hakkavad pangad karistama põllumajandusettevõtteid, kes ei täida keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriume, sealhulgas heitkoguste vähendamiseks.
29. jaanuaril saatsid 12 USA osariigi põllumajandusametnikud pankadele, sealhulgas JPMorgan Chase’ile, Citibankile, Bank of Americale, Wells Fargole, Goldman Sachsile ja Morgan Stanleyle kirjad, kutsudes neid üles mitte kehtestama põllumajandustootjatele netonullkriteeriume.
Kõik pangad on ÜRO Net Zero Banking Alliance’i (NZBA) liikmed, mis kohustab liikmeid saavutama kogu oma laenuportfellis ÜRO netonullheite eesmärke.
Kuigi need kohustused on pankade veebisaitidel kinnitatud, ütles JPMorgani pressiesindaja The Epoch Timesile, et “JPMorgan Chase’il ei ole põllumajanduse heitkoguste intensiivsuse vähendamise eesmärki” ja et “me teeme ise oma pangandus-, laenu- ja kindlustusotsused ning ei loobu otsuste tegemisest kolmandatele isikutele”.
ÜRO Pariisi kokkulepetes sätestatakse tingimused
2016. aastal allkirjastas Obama administratsioon Ameerika Ühendriigid ÜRO Pariisi kliimalepetega.
Leping kohustab Ameerikat vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 50–52 protsenti ja saavutama 2050. aastaks kogu majandust hõlmava netonullheite.
2017. aastal taganes president Donald Trump Ameerika Ühendriikidest leppest.
President Joe Bideni esimesel ametisoleku päeval kinnitas ta Ameerika Ühendriikidele taas Pariisi leppeid.
Buckeye raporti kohaselt on praeguste hinnatõusude suurimad tõukejõud väetiste (millest paljud on maagaasi derivaadid) kallinemine ning diislikütuse ja propaani kallinemine.
“Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid olid taas pühendunud nullilähedase kliimakontrolli tegevuskavale, taaselustasid president ja kongress inflatsiooni vähendamise seaduse kaudu kunagi läbikukkunud uue rohelise leppe olulised ekslikud jooned,” öeldakse aruandes.
See hõlmab täidesaatvate korralduste kasutamist nafta- ja maagaasitarnete piiramiseks, föderaalmaade puurimisliisingute blokeerimist, torujuhtmete tühistamist, vedela maagaasi ekspordi blokeerimist ning väärtpaberibörsi komisjoni mandaadi kehtestamist, et nõuda auditeeritud aruandeid kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, mida kohaldataks põllumajandustootjate suhtes.
“Need föderaalsed algatused ja nõuded osutuvad siin kalliks ja majanduslikult hävitavaks – täpselt nagu nad on olnud Euroopas,” öeldakse aruandes.
“Kanaari saared söekaevanduses”
Euroopa juhib Ameerika Ühendriike netonullheite sätete kehtestamisel ning sealsed põllumajandustootjad on selle tagajärjel kulude suurenemise tõttu surve alla sattunud. Põllumajandustootjate protestid on viimase aasta jooksul puhkenud kogu Euroopas, viimati puhkesid need Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal vastusena valitsuse jõupingutustele vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist ja põllumajandusliku CO2 heitkoguste piiramist, eesmärgiga saada 2050. aastaks süsinikuneutraalseks.
Rahva eriarvamuse tõttu on Euroopa valitsusametnikud hakanud taganema oma lubadusest vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 protsenti ja 2040. aastaks 90 protsenti.
Euroopa Komisjon, kes on Euroopa Liidu täidesaatev võim, teatas, et kaalub nüüd põllumajandustootjate vabastamist paljudest oma kliimamandaatidest.
“Te võite vaadata Euroopat kui kanaarilindu söekaevanduses,” ütles hr Hederman. “Me näeme, mis juhtub, kui tõsta väetisekulusid, mängides praegu üle kogu Euroopa.
“Euroopa valitsused on hakanud mõtlema nende rakendatavate eeskirjade drakoonilisele olemusele, sest nad mõistavad, et see ei ole jätkusuutlik ja kuna põllumajandustootjad on maruvihased,” märkis ta.
Kuna põllumajandustootjad võitlevad, näevad mõned kliimaaktivistid lahendust toidualternatiivides, näiteks putuka- ja seenepõhistes toitudes.
2021. aasta intervjuus MIT Technology Review’le arutas Microsofti asutaja Bill Gates laboritootmise arenguid ja loomakasvatuse teaduslikke muudatusi. Hr Gates on investor sünteetilistes toiduaineid tootvates ettevõtetes, sealhulgas Beyond Meat, Impossible Foods ja Upside Foods.
“Ma ei usu, et kõige vaesemad 80 riiki söövad sünteetilist liha [kuid] ma arvan, et kõik rikkad riigid peaksid minema üle 100% sünteetilisele veiselihale,” ütles ta. “Maitseerinevusega saab harjuda ja väide on, et need muudavad selle aja jooksul veelgi paremaks.”