Arnold Rüütli ajal oli meil Ühiskondlikku Leppe sihtasutus, mis Andra Veidemanni juhtimisel pidi ühendama valitsusvälised organisatsioonid koostööjõuliseks löögirusikas, aga midagi märkimisväärset, peale sihtasutuse ümbernimetamist Eesti Koostöö Koguks hetkel ei meenu. Sisulist tööd ei tulnud ka jääkeldrist ega hartameestelt.
Tuleb kokku mingi karvasem seltskond, hakkab jõurama, leiab helde metseeni või vähemalt meedia kisakoori toetuse ja hakkabki midagi tegema, ent asi sumbub õige pea kuskil kontori nurgas. Tüüpiline juhtum – noorkommunistid võtsid vanadelt üle kultuurilehe “Sirp”. Kus oli kisa ja kiunumist, hungveipingid said suure vaevaga ühe lehenumbri kokku ja oligi kõik. Lugu läbi.
Ühelt poolt tundub, et mingit organiseeritud ja sihipärast ühiskondlikku tegevust meil ei ole ega tule. On hämarad õilsavõitu ideed, on entusiasmipuhang ja lugu lõpetatud loetud kuudega. Paremal juhul luuakse mõnele lärmakamale mittemillekski kohustav töökoht. Erandiks on muidugi SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning nende meediaväljund Objektiiv.
Seda imekspandavam on, et meil on käima läinud hämmastavalt laia kandepinnaga ja jõuliste esindusfiguuridega mitteformaalne, aga hästitoimiv eriti roppude ja ebaeetiliste lapse genitaale kujutavate fotode varjamise ja õigustamise liikumine. Liikumist võiks nimetada kas Kümne Aastase Lapse Suguelundi Piltide Kaitsekomiteeks või Pedofiilse Leppe Sihtasutuseks. Jälk aga tõsi.
Riigikogu infotunnis toimunut kajastab Objektiivis võika detailsusega Veiko Vihuri, osundan: “Mida öelda olukorra kohta, kuhu Eesti on viimastel aastatel välja jõudnud? Meil pole enam tegemist üksnes tõsiste poliitiliste lahkarvamuste või ühiskondliku vaidlusega, vaid me näeme, et liberaalse frondi maskid on langenud ja vastu vaatab ehtne kurjus, mis tahab hävitada kõik normaalse, inimliku, ausa, tõese, hea ja ilusa.”
Täpselt nii ongi, kunagi lahkusid paar Postimehe vasakajakirjanikku omal soovil töölt ning president ajas endale selga “Sõna on vaba” pusa. Nüüd nõuab peaminister isiklikult Riigikogu infotunnis Riigikogu liikme sõnavabaduse piiramist ja tema mikrofoni väljalülitamist. Senikuulmatu jultumus. Lame sigadus.
Ja miks soovib peaminister rahvasaadiku suu sulgeda? Sest saadik nõuab peaministrilt selgitust, miks ta varjas pedofiilset ja jälki fotosolki valmistanud liberaalse rahvasaadiku tegusid ja miks ta ei teinud juhtunust vajalikke järeldusi ega informeerinud avalikkust. Kas ta mõistab hukka ja vabandab?
Vihuri kirjutab: “Kolmapäeval raevus progeleer, kui Martin Helme luges Riigikogus ette kirjeldusi Marko Mihkelsoni tehtud ebasündsatest fotodest, millel on kujutatud alaealise intiimset piirkonda. Valdav osa peavoolumeediast, mis varem rappis mõnuga iga EKRE ministrit või tuntumat parlamendipoliitikut ka kõige tühisemate asjade eest, on üksmeelselt asunud Reformierakonda kuuluva Mihkelsoni perversset skandaali kinni mätsima. Kuni selleni, et maha võeti sellest kõnelev raadiosaade ning Facebookis hakati kõrvaldama Mihkelsoni puudutavaid postitusi (meenutagem, et Delfi on Facebooki tsensuuri Eesti-poolne koostööpartner).”
On hulk teateid sellest, et tänaseks on FB hakanud kõrvaldama ka Riigikogu infotunni stenogrammi tsitaate, kus on nilbe foto kirjeldus, mõistagi suletakse virtuaalvanglasse Riigikogu stenogrammi jagajad. Teatavasti on meil põhiseaduslik sõnavabadus ja kellelgi peale kohtu ei ole ole õigust meie sõnavabadust piirata.
Omakohus on kuritegu. Meie riik ei suuda meid kaitsta erafirmade omavoli eest, kes meie elementaarsed inimõigusi, eelkõige sõnavabadust, metoodiliselt jalge alla trambivad. Ja vähe sellest, riik ise tegeleb repressioonidega väidan seda nii Kaja Kallase tegevuse kui ka õiguskantsleri büroo tsensuuri soovituste põhjal:
“Seda huvitavam on, et sain täna teada, et õiguskantsleri büroost võeti ühendust Riigikogu kantseleiga ja arvati, et äkki ikka oleks hea, kui kustutaks stenogrammist ära eilse infotunni need kohad, kus räägiti liiga otse Marko Mihkelsoni pildid harrastustest.”
Mida muud on õiguskantsleri bürool soovitada, kui ainult seda, et seaduse rikkumise kahtluse korral tuleb pöörduda kohtusse. Meil ei ole tsensuuri soovituse bürood. Õiguskantsler ei mõista kohut. Kohut ei mõista ka peaminister ega erafirmad nagu FB/Delfi. Tsensuur on kuritegu ja tsensuur pedofiilia kaitseks on täiesti mõistusevastane ja öökimaajav. Vähemalt õiguskantsleri büroo ja peaminister peaks nendest lihtsatest asjadest aru saama.
Ma ei lepi kunagi pedofiiliaga, ei lepi pedofiila õigustamisega, pedofiilia kinnimätsimisega ega reaalselt toimiva Pedofiilse Leppe Sihtasutusega ega selle asutuse kaastöölistega. Ma näen, et pedofiilia on olemas, ma näen et peavoolumeedia, riigiaparaat ja süvaimpeerium on organiseeritult ja üksmeelselt asunud pedofiilia kaitsele. Mind huvitab miks, miks nad seda teevad.
Kas asi on selles, et pedofiilid kogunevad võrgustikku ja kui üks pervert paljastatakse, siis annab ta ka teised üles? Kui suured sellised võrgustikud on, kui palju neid on ja kes sinna kuuluvad? Ehk mingid suured ninad? Võimalik ja tõenäoline, koos Tõnu Intsuga tabati 18 poisipilastajat.
Millised variandid tasuvad veel kaalumist? Õigustajate ja kinnimätsijate näol on tegemist idiootidega, kes ei saa aru, et pedofiilia on andestamatu kuritegu? Kindlasti on ka selliseid, aga kõik ei saa olla debiilikud ega kretiinid. Ehk on tegemist korruptantidega, kes teevad seda raha eest, võtavad pappi ja unustavad kogu loo? Kas ühel lihtsal riigikogujal saab olla nii megalt raha ja kui on, kust see pärit on?
Kas tegu võib olla organiseeritud kahjuritega, kes õõnestavad Eesti riigi mainet ja moraali ning kelle eesmärk on võõrvõimu kehtestamine? Kas nad on satanistid, kes usuvad, et hea on halb ja halb on hea ja teevad kõike kurja, sest see on nende usutunnistus? Kas on muid variante? Mina muid variante ei näe.
Pole tähtis, kas õige on üks nendest hüpoteesidest, mõni nendest või nad kõik, organiseeritud pedofiilia mahitamine on fakt. Tõsiasjad on tähtsamad kui nende põhjendamine ja selgitamine. Mulle piisab faktidest, mis tõestavad veenvalt, et see ühiskond on korraldatud satanistlikult, põhiseadusele sülitades ja lapsi rüvetades. Riik tuleb korda teha.
Millest järeldame, et Sven Sildnik tuleb valida riigikokku. Lõpp õudustele ja jälkustele! Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnu
12.11.2022
