USA endine välisminister Henry Kissinger ütles, et NATO liikmeks pakkumine Ukrainale oli “tõsine viga”, mis viis ühendlääne sõjani Venemaa vastu.
“Olen iroonilises positsioonis, et olin üksi, kui olin liikmelisuse vastu, ja olen peaaegu üksi, kui propageerin NATO liikmelisust,” ütles Kissinger intervjuus, mis salvestati mõni päev enne tema 100. sünnipäeva laupäeval.
“Ma arvan, et pakkumine viia Ukraina NATO-sse oli tõsine viga ja viis selle sõjani,” selgitas Richard Nixoni ja Gerald Fordi presidendiadministratsioonide alluvuses olnud kogenud endine diplomaat.
Ometi väitis ta, et konflikti ulatus “on Venemaa eripära” ning USA-l ja tema liitlastel “oli täiesti õigus sellele vastu seista”.
Kuid pärast seda, kui USA ja tema liitlased muutsid Ukrainast “parimini relvastatud riigiks Euroopas”, kuulub see selgelt Washingtoni juhitavasse NATO sõjalisse alliansi, väitis Kissinger ja lisas, et nüüd usub ta, et rahu Euroopas ei ole võimalik saavutada ilma Ukrainata.
Kissinger ütles ka, et Ukraina peab leppima sellega, et Sevastopol, mis on Krimmi suurim linn ja suursadam Musta mere ääres, on Venemaa osa ja seda ei tohiks rahvusest eraldada.
«Venemaa jaoks oleks Sevastopoli kaotus, mis ajaloos alati ei olnud Ukraina päritolu, selline allakäik, et riigi ühtekuuluvus oleks ohus. Ja ma arvan, et see pole pärast Ukrainat maailma jaoks soovitav,” ütles ta.
Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov hoiatas selle nädala alguses Ukraina vägede võimalike rünnakute eest Krimmi poolsaarele.
Venemaa saatkonna Telegrami kanalil avaldatud avalduses hoiatas Antonov: “On oluline, et Ühendriigid oleksid täielikult teadlikud Venemaa vastusest” Krimmi-vastastele rünnakutele.
Krimm eraldus Ukrainast ja ühines 2014. aasta referendumiga Venemaaga.
