Kirjandusmaailmas levib järjest rohkem tendents, kus kuulsate kirjanike teostest on hakatud välja rookima sõnu ja väljendeid, mis ei vasta nõndanimetatud poliitkorrektsuse nõuetele. Kirjastaja Tauno Vahteri sõnul mõjutab seda hirm solvumiste ees, aga ka majanduslikud kaalutlused.
Tallinna vanalinnas Munga tänava otsas asub keelatud raamatute kamber. Paar aastat tagasi avas selle šotlane Joseph Dunnigan. Eestis elav mees arvab, et tsensuur on õppimist väärt.
“Te näete meie ümber tsensuuri näiteid tervest maailmast. Me kasutame neid harimise eesmärgil. Et inimesed õpiks tsensuuri ajalugu,” rääkis keelatud kirjanduse muuseumi direktor Joseph Dunnigan.
Kirjastaja ja tõlkija Tauno Vahter ütles, et erinevalt Nõukogude Liidu perioodist on praegu vähe riigi survet. Enesetsensuur ajab juuri, tekkinud on hirm tühistamis- ja solvumiskultuuri ees. Kirjasõna rahastajad ja levitajad väldivad seda, millest nad kardavad müügikahju.
“Seal on mingit sorti majanduslikud põhjused. Või siis kardetakse solvumiskultuuri, et äkki keegi solvub ja igaks-juhuks muudame juba kõik asjad ära,” selgitas Vahter.
Kõige haavatavamad on lasteraamatud ja kuulsad autorid – see valdkond, milles saab raha teenida, ütles Vahter. Ta tõi näite tuntud lasteraamatust, mis veel keelatud pole.
“Kui me võtame Jack Londoni “Valgekihva” ja üritades hetke mõelda samas stiilis nagu praeguse aja muudatuste tegijad mõtlevad, siis siin on pilt. Võib öelda, et see on pärismaalase kujutamine stereotüüpsena, et ta on vihase näoga ja tundub, et siin esineb ka loomade vastast vägivalda,” selgitas Vahter.
“Tekib natuke rohkem sellist tasapaksu ninnu-nännutamist. Kas see nüüd valmistab inimest ette elama maailmas, kus on palju erinevaid seisukohti ja värve? Ma kardan, et vist ei valmista,” kommenteeris Vahter.
Joseph Dunniganil on keelatud raamatu juures riigi lipp, kus see keelatud on. Kõige kauem pidavat oma keelatud raamatuid lehitsema jääma hiinlased, kui nad tema kambrisse satuvad.
ERR:
https://kultuur.err.ee/1608912599/kirjastaja-solvumiskultuur-paneb-kirjandusteoseid-muutma
