Autoriks Kyle Anzalone Libertaarse Instituudi kaudu,
Põhja-Korea liider Kim Jong Un pidas tulise kõne, kus ta rõhutas, kui oluline on kiirendada riigi tuumarelvaprogrammi vastuseks Lääne ohtudele.
Mõned päevad tagasi Põhja-Korea armeele saadetud pöördumises ütles Kim: “Ameerika Ühendriigid on juba muutnud oma liidu [Lõuna-Koreaga] tuumapõhiseks ja loonud kiirustades “Aasia NATO”, tugevdades oma sõjalisi sidemeid Jaapani ja Lõuna-Koreaga.”
Põhja-Korea liider rõhutas, et USA tuumaoperatsioonid piirkonda, ühised sõjamängud Lõuna-Korea ja Jaapaniga ning Pyongyangile suunatud sõjaliste blokkide ehitamine on kõik Põhja-Koreale talumatud.
Kim rõhutas, et Washingtoni kasvav oht õigustab Pyongyangi tuumaprogrammi kiirendamist. “Kaua aega tagasi muutus meie tuumajõudude ülesehitamise liin pöördumatuks poliitikaks, nii et nüüd on vaja veel teha, et need jõud oleksid tegutsemiseks täielikumalt valmis, et nad saaksid igal hetkel täita sõja tõkestamise missiooni ja teist missiooni.”
Ta jätkas: “Me ehitame üles oma riigi enesekaitsejõud, mille pöördepunkt on selle tuumavõimekus, piiramatult ja lõputult ilma rahuloluta.”
Lisaks Põhja-Korea sõjaliste pingete arutamisele USA-ga arutas Kim ka Pyongyangi seisukohta selles, mida ta on varem kirjeldanud kui “uut külma sõda“.
“Kuna USA ja teised lääneriigid kasutavad Ukrainat šokijõuna sõjas Venemaa vastu, peaksime seda vaatama kui manöövrit, et rikastada nende reaalset sõjakogemust ja laiendada sõjalise sekkumise ulatust kogu maailmas.”
Ta lisas: “Jätkates oma sõjalist abi Ukrainale ja Iisraelile … See raskendab rahvusvahelist julgeolekuolukorda, tekitades hirmu kolmanda maailmasõja ees.”
Washingtoni ja Pyongyangi suhted on Joe Bideni administratsiooni ajal hapuks läinud. Donald Trumpi esimese ametiaja lõpus tegelesid Põhja-Korea ja USA mõningase diplomaatiaga ning Pyongyang austas suuresti oma enda kehtestatud raketikatsetuste moratooriumi.
Biden keeldus aga Kimiga suhtlemast, suurendades samal ajal Ameerika sõjaväe kohalolekut Lõuna-Koreas. Koos administratsiooni jõupingutustega tuua Lõuna-Korea ja Jaapan sõjalisse pakti, peab Pyongyang Bideni poliitikat väga agressiivseks.
Kim vastas sellele raketikatsetuste kiirendamisega, sõjamängude läbiviimisega DMZ lähedal ja Pyongyangi sidemete tugevdamisega Moskvaga.
