Olulisim lühidalt:
- Siiani on RS-kiirgus liigitatud aastast 2011 rühma 2B ehk „võimalik kantserogeen inimesele“, kuid hiljuti soovitas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) raadiosageduslike (RS) elektromagnetväljade ohuastet tõsta
- Avaldatud teadusartiklite analüüs näitab madalamate 5G sageduste (700 MHz ja 3,4–3,8 GHz) kantserogeensust ning kahjulikku mõju viljakusele ja arengule
- Piisavalt selged tõendid leiti kahjuliku mõju kohta meeste viljakusele
- Kõige suuremat ohtu näib endast praegu kujutavat mobiiltelefonide kasutamine
- Intensiivne mobiiltelefoni kasutamine raseduse ajal kahjustab embrüote, loodete ja vastsündinute arengut
- Parlament soovitab kiirgusega kokkupuute minimeerimiseks vähendada mobiiltelefoni kasutamist, eelistada kiudoptilisi lahendusi ning muuta avalikud kogunemiskohad raadiosageduslike elektromagnetväljade keelualaks (sarnaselt suitsetamise keelualadega)
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) andis 2021. a juulis välja ligi 200-leheküljelise ülevaate pealkirjaga „5G tervisemõjud“. Dokumendis on esitatud epidemioloogiliste uuringute ja in vivo eksperimentaaluuringute põhjal 5G mõjud loomadele ja inimestele vähi, viljakuse ja organismi arengu vaatepunktist.
5G sagedused
5G mobiilsidevõrkude rajamine võimaldab oluliselt kiiremat ja ulatuslikumat mobiilse andmeside kasutamist, võttes kasutusele uued sagedusalad: 700 MHz, 3,6 GHz (3,4–3,8 GHz) ja 26 GHz (24,25–27,5 GHz). Kaks esimest sagedust (FR1) on sarnased nendega, mida kasutatakse 2G kuni 4G tehnoloogiate puhul ja mida on uuritud nii epidemioloogilistes kui ka eksperimentaalsetes uuringutes, sh kantserogeensus, mõju reproduktiivsusele ja organismi arengule. 26 GHz (FR2) ja kõrgemaid sagedusi ei ole veel eespool nimetatud punktide osas piisavalt uuritud.
Võimalik kantserogeen
Oluline on teada, et hiljuti soovitas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) raadiosageduslike (RS) elektromagnetväljade ohuastet tõsta. Siiani on RS-kiirgus liigitatud aastast 2011 rühma 2B ehk „võimalik kantserogeen inimesele“.
Avaldatud teadusartiklite analüüs näitab kantserogeensust ning kahjulikku mõju viljakusele ja arengule
Kasutades PubMedi ja elektromagnetväljade teaduslike artiklite andmebaasi (EMF-Portal), vaadati läbi kokku 9747 tööd. Neist 950 uuringut käsitlesid raadiosageduslike elektromagnetväljade kantserogeensust inimestel ja 911 tööd eksperimentaalseid uuringuid näriliste kohta. Reproduktiivsust/arengut käsitlevaid töid leiti kokku 7886, millest 2834 olid epidemioloogilised ning 5052 puudutasid närilisi.
Rohkelt on uuringuid madalama sagedusala (450–6000 MHz) kohta, mida kasutatakse eelmiste põlvkondade sidevõrkudes, kuid kõrgemaid sagedusalasid pole piisavalt uuritud (24 kuni 100 GHz, cm/mm-lained), seetõttu pole kõrgemate sageduste (24,25–100 GHz) kohta käesoleva töö raames järeldusi tehtud.
Ülevaade näitab epidemioloogiliste uuringute puhul väheseid tõendeid 5G kantserogeensuse kohta madalamatel sagedustel (700 MHz ja 3,6 GHz). Piisavalt on aga tõendeid kantserogeensuse kohta eksperimentaalsetes katsetes, samuti tõendeid reproduktiivsust ja arengut kahjustava mõju kohta nii inimestele kui ka loomadele. Nagu öeldud, kõrgemate sageduste kohta ei ole veel järelduste tegemiseks piisavalt uuringuid.
Veidi täpsemalt eelnevat lahti kirjutades saab öelda: sagedustel 450 MHz – 6 GHz leiti inimestel piiratud tõendid glioomi (ajukasvaja) ja akustilise neuroomi (koljusisene kasvaja) esinemise kohta Schwanni rakkudes. Antud sagedused leiti aga tõenäoliselt üleüldiselt kantserogeensed olevat.
Piisavalt selged tõendid leiti kahjuliku mõju kohta meeste viljakusele. Naiste viljakust mõjutab antud kiirgusvahemik vähem. Väga tõsine teema on emad, kes kasutavad raseduse ajal intensiivselt mobiiltelefoni – see mõjutab negatiivselt järglaste arengut. 450 MHz – 6 GHz sagedustel võib olla kahjulik mõju embrüote, loodete ja vastsündinute arengule.
Uuringud loomadega korreleerusid nimetatud punktides üsnagi inimuuringute tulemustega.
Mobiiltelefonid on kõige ohtlikumad
Kõige suuremat ohtu näib endast praegu kujutavat mobiiltelefonide kasutamine. Seda kinnitavad ka epidemioloogilised näitajad: kõige enam esineb glioomi ja akustilist neuroomi intensiivselt mobiili kasutavatel inimestel.
Soovitused
Vaja on ennetavaid meetmeid, et tagada ohutumate telefoniseadmete tootmine, mis kiirgavad vähem ja võimaluse korral töötavad ainult siis, kui nad on kehast teatud kaugusel. Olgu selleks 1G või 5G, kehtib kiirguse vähendamisel üks ja sama reegel: vähenda kokkupuudet mobiiltelefoniga!
Suur osa madalama sagedusega 5G tehnoloogia märkimisväärsest jõudlusest on võimalik saavutada, kasutades insener-tehniliselt hästi läbi mõeldud kiudoptilisi lahendusi. See minimeeriks kokkupuudet kiirgusega, kus iganes on vaja püsiühendusi, nagu näiteks koolid, raamatukogud, töökohad, elumajad, haiglad jne.
Avalikud kogunemiskohad võiksid olla raadiosageduslike elektromagnetväljade keelualad (sarnaselt suitsetamise keelualadega), kaitstes seeläbi paljusid haavatavaid inimesi nagu eakaid, kahjustatud immuunsüsteemiga inimesed, lapsed ja elektroülitundlikud inimesed.
Vähesed teadmised kiirguse ohtlikkusest tekitavad üldiselt sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Prioriteediks peaksid olema avalikud teavituskampaaniad, mis kajastavad võimalikke terviseriske, aga ka alternatiivseid digitaalseid arenguvõimalusi. Ainult usaldusväärse ja täpse teabega saame võita tagasi inimeste usalduse ja jõuda ühisele kokkuleppele tehnoloogilise valiku osas, mis õigesti korraldatuna tooks kõigile sotsiaalset ja majanduslikku kasu.
Allikas: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2021/690012/EPRS_STU(2021)690012_EN.pdf
Originaaldokument inglise keeles (pdf, 198 lk): siin
Masintõlgitud fail (deepl.com) eesti keelde (pdf, 259 lk): siin
