Keskkonnakaitsjad on relvastatud Seitsme rühma energia- ja keskkonnaeesmärkidele lisatud ilmse lõtvuse pärast pärast seda, kui ministrid otsustasid, et “Ukraina sõda ja selle mõju naftale ja gaasile” lubab rikkuda väidetavalt “kindlaid kohustusi”, mida on vaja globaalse soojenemise piiramiseks kliima pooldamisel.
Eelkõige jätsid ministrid ukse lahti uutele investeeringutele maagaasi ja jätkuvale fossiilkütuste kasutamisele.
G7 ministrid lõpetasid eelmisel pühapäeval ka oma konklaavi, määramata tähtaega uute söeinvesteeringute peatamiseks, ehkki nad vandusid kergelt, et “töötavad” elektritootmise heitkoguste puhastamise ja sõidukite heitkoguste vähendamise nimel 2035.aastaks.
“See ei ole selge üleskutse, mida vaja oli,” ütles Alden Meyer, kliimamuutuste mõttekoja E3G vanemteadur Twitter Spacesi vestluse ajal, lisades, et G7 õõnestab oma ülemaailmset autoriteeti “iga kord, kui nad lubavad sellistes küsimustes nagu rahvusvaheline fossiilkütuste rahastamine.”
G7, seitse kõige arenenumat riiki, peavad end ülemaailmsete jõupingutuste korraldajaks kasvuhooneklaaside vähendamisel – ja nende kommuun „loob tooni energia- ja kliimaläbirääkimistel 20 riigi vahel ning ÜRO kliimatippkohtumisel COP28 novembris Dubais,“ vahendab Bloomberg.
Uus avaldus näis nõrgendavat vähemalt ühte varasemat kohustust, ütlesid kliimaaktivistid. Möödunud aasta kohtumisel oli grupi lubadus konkreetne: peatada 2022.aasta lõpuks „uus otsene avalik toetus rahvusvahelisele vähendamata fossiilkütuste energiasektorile, välja arvatud iga riigi poolt selgelt määratletud piiratud asjaoludel, mis on kooskõlas 1,5 °C soojenemispiiriga.”
Kuid nüüd, mil Ukraina sõda ja selle mõju nafta- ja gaasitarnetele venib teist aastat, ütles rühmitus, et “investeeringud gaasisektorisse võivad olla asjakohased, et aidata lahendada võimalikke turupuudujääke“, kui need on “rakendatud” viisil, mis on kooskõlas meie kliimaeesmärkidega ja ilma lukustusefekte tekitamata. – Bloomberg
Prantsuse energiaminister Agnes Pannier-Runacher tõrjus kriitikuid, öeldes, et uus keel on tegelikult rangem, kui algselt ette kujutati, ja et see “tähendab kaudselt, et me ei saa investeerida uue gaasivõimsuse uurimisse.”
Samuti ütles ta eelmisel laupäeval ajakirjanikele, et kuigi selle aasta läbirääkimiste tipphetk oli kokkulepe kaotada järk-järgult “kahjumata” fossiilkütused, ei suutnud rühmitus “konkreetseks kuupäevaks jõuda kokkuleppele söe tootmisest loobumises”.
Väidetavalt töötati välja lõplik keel, et rahustada koosolekut võõrustanud Jaapanit ja Saksamaa energiaministri asetäitjat Patrick Graichenit, kes nimetas rühma seisukohta “hoolsalt tasakaalustatud”.
Sellegipoolest võeti G7 kohtumisel kaasa mitmeid kohustusi – sealhulgas plaan suurendada päikeseenergia võimsust enam kui 1000 gigavati võrra ja avamere tuuleenergia tootmist liikmesriikides kümnendi lõpuks 150 gigavatini, mis kolmekordistaks päikeseenergia ja suurendada avamere tuulevõimsust seitse korda.
“G-7 kinnitavad, et päike ja tuul on stardijoonel,” ütles energia mõttekoja Ember andmeanalüüsi juht Dave Jones samas Twitter Spacesis, lisades, et kohustused näitavad “väga selgelt, et tuul ja päike on tööriistakasti suurimad ja odavamad vahendid heitkoguste vähendamiseks sel kümnendil.”
Rühm tunnistas ka plaani vähendada ühiselt sõidukite heitkoguseid vähemalt 50% aastaks 2035, kuid ei teinud selle nimel midagi.
