Suurem osa inimestest pole aru saanud, et ametnikud ehk avalikud teenistujad on kohustatud TEENINDAMA elanikkonda, mitte vastupidi. Räägime lühidalt lahti Avaliku teenistuja rolli Eesti ühiskonnas.
Kes on avalik teenistuja?
Eestis pole avalikult ja põhjalikult räägitud Avaliku teenistuse seadusest ja kes on avalik teenistuja. Seda infopuudust on näha ühiskonnas toimuvate protsesside ja sündmuste põhjal. Sellest on tekkinud palju pingeid ja arusaamatusi ühiskonnas.
Kõige suurem segadus avaliku teenistuja rolliga oli Covid lukustuste ja piirangute ajal, samuti Toompeal meeleavalduste ajal 2021 aasta kevad-suvi. Nendel sündmustel rikkusid avalikud teenistujad Avaliku teenistuse seadust ja seda kõige raskemal kujul.
Avalik teenistuja tegutseb Avaliku teenistuse seaduse järgi, mitte oma suva järgi.
Näide 1: Politseiametnik peab teenindama rahvast ja olema ennekõike suunaja, selgitaja, õpetaja, abistaja. Meie aga näeme, et politseiametnik on ennekõike karistaja ja kasutab võimu ja jõudu, sunnib inimest alluma ja korraldusi täitma, eeldades, et inimestel peavad kõik reeglid ja seadused “une pealt” peas olema. Politseiametnik peab olema kuulaja ja tegema kodanikuga koostööd, olema diplomaat ja leidma kodanikuga temale sobiva lahenduse ja võtma vastu kodaniku ettepanekud. Trahvimine ja karistamine peab olema kõige viimane variant, kui kõik teised lahendused on ära proovitud.
Näide 2: Terviseametnik peab teenindama rahvast vastavalt rahva soovile. Terviseametnik ei tohi suruda inimestele peale oma tahet või kellegi korraldust vaid ta peab võtma vastu ja aktsepteerima kodaniku tahet, soovi ja ettepanekut. Kodanik ütleb terviseametnikule, mis tema jaoks parim lahendus ja terviseametnik ei saa seda vaidlustada.
Näide 3: MUPO korrakaitsjad alluvad samuti Avaliku teenistuse seaduse alla ja neil on sama käitumisreegel nagu politseiametnikul. Parkimistrahvi välja kirjutamine peab olema viimane lahendus, mitte tegema seda salaja või sunniviisiliselt, isegi siis, kui auto peatus korraks ja hiljem leiab autojuht oma postkastist trahvihoiatuse 20eur.
Näide 4: Kohtunikud on avalikud teenistujad ja nad peavad tegutsema kodaniku teenistuses, mitte vastupidi. Eestis on kohtunikud võtnud “Jumala” rolli ja tahavad valitseda inimeste üle. Kohtunik pole jumal ega oma mingit kõrgemat võimu ega õigust. Igal kodanikul on õigus ja võimalus kohtunik kohtusaalist välja tõsta kui kohtunik rikub Avaliku teenistuse seadust ja Eetikakoodeksit, rikub “Elu alusreeglit – tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse!” Sellest aga inimestele ei räägita.
Näiteid on palju, samapalju kui ametkondi ja avalikke teenistujaid.
Kui Eesti Põhiseadus kodanikku ei kaitse, siis Avaliku teenistuse seadus muudab mängu.
Avaliku teenistuse seadus ütleb järgmist(olulisem):
§ 1. Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste
(1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.
§ 2. Ametiasutuse mõiste
(1) Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on:
Riigikogu Kantselei; Vabariigi Presidendi Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei; kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende osakonnad); valitsusasutused; Kaitseliit; Kaitsevägi; Riigikontroll; Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; täitevametnikud; vanglaametnikud; politseiametnikud;……. kõik ametkonnad ja nende töötajad.
(3) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;
3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
4) linnavalitsuse ametid;
5) kohalike omavalitsuste liitude bürood.
§ 3. Avaliku teenistuse liigid
Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus.
§ 4. Avaliku teenistuja mõiste
(1) Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja.
§ 5. Avalike teenistujate liigid
Teenistujad jagunevad:
1) ametnikeks;
2) abiteenistujateks;
3) koosseisuvälisteks teenistujateks.
§ 6. Ametniku mõiste ja liigid
(1) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.
(2) Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.
§ 7. Abiteenistuja mõiste
Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
AVALIKU TEENISTUSE EETIKAKOODEKS
Pea meeles, et:
“Avalik teenistuja ehk ametnik on Eesti kodanik, Eesti kodanike teenistuses, mitte vastupidi! Eesti kodanikud ei ole ametnike teenistuses!”
1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.
Teadke rohkem oma õigusi ja kasutage neid julgesti. Mida rohkem on inimene teadlik oma õigustest, seda vähem on ametnike omavoli, ülekohut, korruptisooni, jõu- ja võimumänge kodanike peal.
Autor ja allikas: Veiko Huuse, Fonte.News
