Tasapisi imbunud, nüüd kõikjal justkui normaalsuseks saanud Halloween. Lasteaedades, koolides, lapsed käivad ukselt-uksele täiesti andetult “komm või pomm” ütlemas. Kostüümid tekitavad õõva ja ebamugavust, mõned on lausa judinaid tekitavalt häirivad. Järjekordne kommertspüha, sel puhul paraku sügavalt satanistlikku laadi.
Kas meie omad mardi- ja kadripäevad nende importhulluste peale voolus alles jäävad… Seda näitab aeg.
Siinkohal väike põige ajalukku, meie armastatud-kiidetud-pimesi ülistatud Ameerika ajalukku. Seal oli selline kadripäeva sarnase riietusega liikumine pikalt peavoolu poolt tolereeritud normaalsus.
Ajad muutuvad, võtted muutuvad. Nüüd saadetakse k..k..k..kadrisantide ohvrid lihtsalt kahurilihaks või kahuriliha tekitajateks siia-sinna kuhu vaja, kus rahu vaja
ja kus on raha või maavarasid, mida toodava “rahu” eest vastu saada.
ja kus on raha või maavarasid, mida toodava “rahu” eest vastu saada.
MITTE KEEGI VÄLJAST POOLT EI TOO MEILE MITTE MIDAGI HEAST SÜDAMEST!
Isegi meie omad kaasmaalased mäe otsas ei suuda meist lähtuvalt mõelda, oleme ikka lüpsiks ette nähtud. Välismaised organisatsioonid on teisest puust oma abivalmiduses?
Kuni sisevaenlane aitab välisvaenlaseid tegutsema, pole meil ruumi lihtsalt loota, et äkki kõik läheb kenasti.
On oluline teada, et võit saab tulla ainut juhul kui Ameeriklane meid tagaselja idale maha müüb. Lihaseid ja metalli on meil kindla kaotuse jagu, ka siis kui tervest Eestist teha NATO liivakast. Sõja käima provotseerimine Nursipalust on juba läbi mängitud.
Poliitikutele tuleb survet avaldada, vankumatut survet. Helistage, kirjutage, pöörduge üritustel. Ärge leppige hämavate vastustega.
Nr.1 küsimus: mitu sekundit või minutit me sõjaolukorras võidame kagunurga polügooniks (sh kaevandusteks) ohverdamisega?
