Kas seda mängu üldse ongi võimalik lõpuni mängida, või on see lõputu tsükliline protsess, millest saab pääseda vaid siis kui sa oled läbinud kõik maised levelid. Läbinud raskused, saanud hakkama katsumustega, olnud mina isa. Eks iga ühel on oma arusaam ja tõlgendus elust. Mõni peab maist elu kui ainukest tõelist reaalsust ning kõik see, mis tema ümber toimub on seotud tema keha eksistentsiga. Ehk siis inimene identifitseerib ennast kehana. Minu jaoks, kes ma olen arusaanud läbi oma tunnetusliku maailma, et keha on vaid laenuks, vaatlen elu metafüüsilisest aspektist. Seega kehaliselt me osaleme mängus, kuid teadvus on antud meile selleks, et mõista, et kehaliselt kogetu on mäng ja seda saab teadvusega juhtida enese jaoks sobilikus suunas. Isegi kui mäng on kellegi loodud, on meil võimalik seda kontrollida ja juhtida. See tundub kindlasti paljudele kummaline, sest me hakkame ajus kohe lappama mänge, mida oleme mänginud lapsena või suurena seltskonnas. Mängu lõpp sõltus ju suuresti oskustest, juhustest, mängu partneritest. Taolistes mängudes me juhime ise neid, sest me tahame olla parimad. Seega, ka selles, kellegi loodud mängus, on meil võimalus olla iseenda peremees ja läbi selle areneda.
„Niisiis, täiskasvanud inimene on loonud mängu, millesse on haaratud terve inimkond! Selline mäng on ulatuslik ja keeruline, hõlmates erinevaid kultuure, keeli, ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke teemasid. See oleks just kui globaalne strateegiamäng, kus mängijad esindavad erinevaid riike ja peavad koostööd tegema, et lahendada ülemaailmseid probleeme. See võib hõlmata diplomaatiat, majandust, teadusuuringuid ja ressursside haldamist“. /Bing Chat – muudetud kujul/ Seega ka riigid on osa väljamõeldud MÄNGUST, mille eesmärk on KASUMI teenimine. Riiki ei saa mängida, kui see pole füüsilisele tasandile toodud. Nii nagu igasugune ettevõte peab ka see registris olema. Riigis on kehtestatud reeglid, seadused, mida selle kodanikud on kohustatud täitma. Probleem polegi selles, et me riiki mängime, vaid selles, et sellesse mängu on liidetud inimesed pettusega. Nad on juba sünnijärgselt registreeritud riiki kui isikud., kelleta ei saaks riik toimida. Inimesed ei ole teadlikud, et mängivad seda mängu kaasa, ega mõista, et nad teenivad mängu loojatele kasumit ja võimu .
Kindlasti on elus kõik kokku puutunud võrkturundusega. See on püramiid skeem, kus alumised töötajad pingutavad kõvasti toote levitamise nimel, et rikkaks saada. Tegelikult teenivad nad kolossaalseid summasid hoopis püramiidi tipule. Riik ei ole midagi muud kui see sama võrkturundus, kus kasumi/hüvede ehk tulu jaotus sõltub mängu eesmärkidest, mängu loojast ja mängijate arvamustest. Täpsem jaotus on määratud mängu reeglites või mängu juhtimise kaudu. Nagu te aru saate, siis reamängija arvamus kasumi jagamisel on samasugune illusioon nagu MÄNG isegi. Arvamust, kasumi jaotamisel reamängijalt ei küsita. Kasumi jagavad omavahel need, kes selle MÄNGU lõid. Illusioon, et inimesed midagi otsustavad, on loodud hääletussüsteemi abil. „Anna oma hääl, anna oma elu ja meil on võim sinu saatuse üle.“ Ja inimesed annavadki teadmatuses oma hääle ehk otsustusõiguse oma elude üle mänguritele. Seda enam ei varjatagi, et hääletamine on vaid inimeste meelsuse ja statistika kogumise koht. Käib avalik häälte kaaperdamine ja pettus. Hääletamisega on jäetud inimestele mulje, et andes hääl on nad kaasatud kasumijaotamise protsessi, kuid tegelikkuses on kasum juba eelnevalt jaotatud. Seega, ka hääletus on kõigest fiktsioon. Me anname ära ÕIGUSE oma enda elul üle ja asendame selle eluga MÄNGUS. Mitte keegi ei suuda kogu ega mängida. Vahel tuleb mängust väljuda ja olla isendana, elada oma elu, endaks olemisena. Ma tean, see kõlab hullumeelsena, sest meid on sajandeid programmeeritud elama orjuses. Tegema tööd kellegi jaoks, tasu nimel. Ja see ongi MÄNG ehk MAATRIX, milles me vabatahtlikult sunniviisiliselt elame pidades seda enda eluks.
Mängust saab väljuda vaid osaliselt, kuid selleks peab inimene muutuma teadlikuks. Teadlikus on töö iseendaga, iseendaks olemise läbi. Elamine loodusega kooskõlas selleks, et mõista loodusseaduste mehhanisme. Looduses kehtivad seadused on ainukesed õiged seadused. Need pole inimese välja mõeldud ja seega on need ülesed ja neid järgides on inimene elus mitte “surnud ” isik.
/Katrin Seppa/
