Katrin Seppa “Looming”

Looming, mis on meie ajast ees… Selles on sügavust, vaikust, see lummab ja kisub kaasa, suunab mõtisklema, meie võimekusest ja tegelikust loomise võime ulatusest. Loomine, vaid sisemise rahulolu tekitamiseks ja selle jagamiseks, et ka teised saaks seda tunda.
Seda filmilõiku vaadates, tekkis mul küsimus:”Kas looming peab olema suunatud raha teenimise eesmärgiks, või looming on midagi suuremat ja sügavamat?” Kas me saame loomingust naudingu vaid selle eest makstes või selle õige sügavuse mõõde saabub, kui see on kõigile tasuta kättesaadav ?
Loodus on antud meile tasuta nautimiseks! Kuid kõik, mida loob inimene on kalkuleeritud rahasse. Loomingu võime, mille meile Looja on andnud, on suunatud raha teenimisse. Raha on röövinud loomingult sisu, tapnud selles jumaliku sädeme. Seetõttu, me ei näe enda ümber mitte midagi ilusat ja harmoonilist! Meie lapsed on väikesed loojad, kes joonistavad ja toovad oma pilte meile tasuta jagamiseks. Ja nende silmis ja hinges on siiras jagamise rõõm. Sügav uhkus oma loomingu üle. Kõik, mida nad meilt ootavad on SÕNA – tunnustus tehtule. Tunnustuses on jõud, mis suunab edasisele loomisele. See jõud suunab inimhinge ruumilisele tasandile, kus ta mõistab oma sidet loojaga. Tõelise kunstniku hing loob, mõtlemata tasust, sest tema eesmärk on tuua inimesteni seda, mida looja temaga heldelt jagab! Tõelised kunstnikud on materiaalses plaanis alati vaesed, kuid hinge poolest rikkamad kui keegi teine. Nad loovad oma taiesed kasinuses, sest materiaalne küllus ei soosi loomist. Neil on otsekontakt absoluutiga. Nende teadvus asub teises dimensioonis ning väljendub eemalolekus materiaalsest maailmast. Ometigi on nad siin, meie keskel ja toovad füüsilise maailma reaalsuse läbi enda meieni selliselt, et me näeme selles jumalikku.
Need õiged, energeetilised, täis jumaliku valgust taiesed on peidetud era kollektsioonidesse, kaugele inimeste silmade eest varju. Need on asendatud hingetute reproduktsioonidega, koopiatega. Me võime raha eest näha vaid väikest osa loomingust. Suurtes muuseumi saalides tõukleb lugematu hulk inimesi, kes kõigest tutvuvad loominguga, kuid pole võimelised seda läbi enda tundemaailma laskma.
Kas me üldse olemegi enam võimelised tunnetama seda õiget jumalikku energiat, eristama reproduktsiooni tõelisest jumala loomingust?
/Katrin Seppa/