Kaks seadmeplahvatuste lainet Liibanonis järjestikustel päevadel on tekitanud hirmu sõja eskaleerumise ees Lähis-Idas.
USA välisminister Antony Blinken väljendas Kairos nördimust, et tuhandete Hezbollah’ liikmete piiparite plahvatamised nurjavad jõupingutused vahendada relvarahu Iisraeli ja Hamasi terrorirühmituse vahel Gazas.
Jordaania välisminister Ayman Safadi ütles, et Iisrael – laialdaselt arvatakse, et ta on konstrueerinud plahvatusohtlikud piiparid ja raadiosaatjad, kuigi ta pole intsidente kommenteerinud – surub Lähis-Ida piirkondliku konflikti äärele.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles, et Liibanonis on “tõsine oht olukorra dramaatiliseks eskaleerumiseks. Tuleb teha kõik, et seda eskaleerumist vältida.”
Egiptus ja Venemaa andsid sarnaseid hoiatusi.
17. septembril tapeti Liibanoni riikliku uudisteagentuuri andmetel kaheksa inimest ja umbes 2,800 inimest sai vigastada, kui piiparid plahvatasid plahvatuste laines paljudes kohtades Liibanonis ja Süürias, mille keskmes olid Beiruti Hezbollah’ domineeritud linnaosad.
Sihikule võeti Hezbollah’ liikmed. Haiglate erakorralise meditsiini osakondade sotsiaalmeediasse postitatud videod näitasid ainult täiskasvanud meessoost ohvreid.
Viimastel päevadel on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitanud oma riigi pühendumust teha kõik endast olenev, et võimaldada enam kui 80 000 Iisraeli elanikul naasta oma kodudesse riigi põhjaosas, millest suur osa on alates 7. oktoobrist 2023 elamiskõlbmatu Hezbollah’ pideva plahvatuse tõttu.
Iisraeli valitsuskabinet hääletas selle eesmärgi lisamise poolt oma ametlikku sõjaeesmärkide nimekirja.
Kaitseminister Yoav Gallant kuulutas 18. septembril välja sõja “uue faasi” alguse, kui Iisraeli kaitsejõud (IDF) pöörasid tähelepanu oma põhjapiirile Liibanoniga.
16. septembril hoiatas Gallant USA saadikut Amos Hochsteini, et “kokkuleppe sõlmimise võimalus on otsa saamas, kuna Hezbollah seob end jätkuvalt Hamasiga ja keeldub konflikti lõpetamast”.
“Seetõttu on ainus viis, kuidas tagada Iisraeli põhjapoolsete kogukondade tagasipöördumine oma kodudesse, sõjalise tegevuse kaudu.”
Netanyahu büroo ütles, et ütles Hochsteinile, et “Iisrael hindab ja austab Ameerika Ühendriikide toetust, kuid teeb lõpuks kõik vajaliku, et säilitada oma julgeolek ja tagastada põhjapoolsed elanikud turvaliselt oma kodudesse.”
Lühikeses videoavalduses, mis avaldati 18. septembril pärast teist pommirünnakute lainet, ütles Netanyahu: “Olen juba öelnud, et tagastame põhjapoolsed elanikud turvaliselt oma kodudesse ja just seda me teeme.”
Iisraeli armee staabiülem kindralleitnant Herzi Halevi ütles, et Iisrael on koostanud plaanid täiendavaks tegevuseks Hezbollah’ vastu ja on valmis ründama.
Ta kinnitas uued tegevusplaanid Iisraeli Põhja väejuhatuses 18. septembril.
IDFi 98. diviis, millel on 10 000–20 000 sõdurit, paigutati pärast kuudepikkust tegevust Gaza sektoris ümber Põhja-Iisraeli. See võeti Khan Yunisest augustis tagasi.
Kriis tuli siis, kui ÜRO Peaassamblee toetas 18. septembril mittesiduvat Palestiina resolutsiooni, milles nõuti, et Iisrael lõpetaks aasta jooksul oma “ebaseadusliku kohaloleku” Gazas ja Läänekaldal.
Hääletusel hääletati 124-14 poolt, erapooletuid oli 43. Ameerika Ühendriigid olid resolutsiooni vastu.
ÜRO-l ei õnnestunud 2023. aasta sügisel vastu võtta resolutsiooni, milles mõisteti hukka Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnak Iisraeli vastu, milles tapeti umbes 1,200 inimest, peamiselt juudi tsiviilisikuid, tuhanded said haavata ja veel 250 võeti pantvangi.
See oli suurim juutide tapmine pärast holokausti.
27. oktoobril 2023 võeti vastu resolutsioon, milles nõuti “viivitamatut ja püsivat humanitaarrahu”, kuid liikmed ei võtnud vastu muudatusettepanekut, milles mõisteti hukka rünnak ise.
Muudatusettepanek sai 88 poolthäält, 55 vastuhäält ja 23 erapooletut. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.
ÜRO ei ole jõustanud ka oma 2006. aasta resolutsiooni, mis nõuab Hezbollah’lt taandumist Iisraeli piirilt teisele poole Litani jõge, umbes 10 miili põhja pool.
Peaassamblee on alates 2015. aastast vastu võtnud 140 resolutsiooni, milles kritiseeritakse Iisraeli eelkõige palestiinlaste kohtlemise, suhete pärast naaberriikidega ja muude väidetavate väärtegude eest.
Samal ajavahemikul võttis ta vastu 68 resolutsiooni kõigi teiste riikide vastu.
“Igal riigil on oma hääl ja maailm jälgib meid,” ütles Palestiina ÜRO suursaadik Riyad Mansour 17. septembril peaassambleele.
“Palun seiske ajaloo paremal poolel. Rahvusvahelise õigusega. Vabadusega. Rahuga.”
Iisraeli ÜRO suursaadik Danny Danon mõistis hääletuse hukka. “Nimetagem seda selliseks, nagu see on: see resolutsioon on diplomaatiline terrorism, kasutades diplomaatia vahendeid mitte sildade ehitamiseks, vaid nende hävitamiseks,” ütles ta.
Palestiinat tunnustatakse nüüd mittehääletava ÜRO liikmesmaana. Selle staatust uuendati hiljuti, et ta saaks esitada resolutsioone, kuid mitte nende poolt hääletada.
USA välisministri pressibüroo keeldus vastuseks The Epoch Timesi e-posti teel saadetud päringule ütlemast, kas ta paneb sellisele resolutsioonile veto. “Me ei räägi hüpoteetilistest stsenaariumidest,” märkis ta.
Ameerika Ühendriigid, kes on üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 liikmest, võivad seal resolutsioonidele veto panna, kuid mitte Peaassambleel.
