Sel nädalal New Yorgis Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) kohtunud maailma liidrid seisid silmitsi tõdemusega, et nende ambitsioonikas plaan lõpetada vaesus ja kaitsta keskkonda aastaks 2030, nagu on sätestatud organisatsiooni kokkulepitud säästva arengu eesmärkides (SDG), jääb ootustele kõvasti alla.
ÜRO 2023. aasta säästva arengu aruandes öeldi otse, et “jätame maha rohkem kui poole maailmast” 2030. aasta tegevuskava tähtaja poolel teel.
„Edenemine enam kui 50 protsendi kestliku arengu eesmärkide täitmisel on nõrk ja ebapiisav; 30 protsendi puhul on see seiskunud või kulgenud vastassuunas. Nende hulka kuuluvad vaesuse, nälja ja kliima peamised eesmärgid. Kui me praegu ei tegutse, võib 2030. aasta tegevuskavast saada epitaaf maailmale, mis oleks võinud olla,” ütles ÜRO peasekretär António Guterres raporti eessõnas.
ÜRO võttis 2015. aastal vastu säästva arengu tegevuskava aastani 2030 kui „rahu ja heaolu inimeste ja planeedi kavandi praegu ja tulevikus”. Tegevuskavaga kehtestati ülemaailmse partnerluse raames 17 kestliku arengu eesmärki, et lõpetada vaesus, parandada tervist ja haridust, vähendada ebavõrdsust ja ergutada majanduskasvu, „võideldes samal ajal kliimamuutustega ning töötades meie ookeanide ja metsade säilitamise nimel”.
Tänavune SDG aruanne paljastas, et 2015. aastal seatud ambitsioonikad eesmärgid ei olnud muud kui poliitiline retoorika, mida õhutas organisatsiooni utoopiline fantaasia ehitada täiuslik maailm.
Majandus- ja sotsiaalküsimuste asepeasekretär LI Junhua jagas aruandes näpuga kestliku arengu eesmärkide võimalikele põhjustele osundades, et „oleme jõudnud polükriisi ajastusse. Konfliktid, kliimamuutused, COVID-19 pandeemia püsivad tagajärjed ja muud ülemaailmsed väljakutsed ähvardavad raskelt teenitud edusammud kestliku arengu eesmärkide poole püüdlemisel rööpast välja lüüa.
Junhua keskendus kliimale ja võlgadele kui suurimatele takistustele ÜRO eesmärkide saavutamisel. „Kliimakriis süveneb, kuna kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad jätkuvalt…. Katastroofilised ja tugevnevad kuumalained, põuad, üleujutused ja metsatulekahjud on muutunud liiga sagedaseks… Lisaks seisab maailm praegu silmitsi suurima liikide väljasuremisega pärast dinosauruste ajastut….
„Arengumaad maadlevad pärast pandeemiat välisvõla enneolematu kasvuga (Aga kellele võlgu ollakse!?), olukorraga, mida raskendavad inflatsioon, tõusvad intressimäärad, kaubanduspinged ja piiratud eelarvevõime. Kiiresti on vaja globaalse valitsemise ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reforme, et muuta need eesmärgipäraseks ja tulevikuks sobivaks, andes arengumaadele rohkem sõna ja osalust,“ lisas ta.
Nagu kõigi probleemide puhul, näib vähemalt poliitikute jaoks raha (või selle puudumine) olevat keeruliselt seotud nende parimate läbimõeldud plaanide õnnestumise või ebaõnnestumisega, mida peasekretär üsna selgelt väljendas.
Guterres kirjutas, et selle kohutava olukorra algpõhjustega [SDG-de ebaõnnestumine] toimetulemiseks vajame oma vananenud, mittetoimiva ja ebaõiglase rahvusvahelise finantsarhitektuuri põhjalikku reformi. Vajame kiiresti oma eesmärgile vastavaid finantsasutusi; mis tagavad globaliseerumise hüvede voolamise kõigile; ja mis täidavad oma ülesandeid, pakkudes turvavõrku kõikidele riikidele rasketel aegadel. Lühidalt, me vajame uut Bretton Woodsi hetke. Arengumaadel peaks olema proportsionaalne hääl ja esindatus ülemaailmsetes otsustusasutustes ja protsessides. Majandus- ja finantsotsuste tegemisel tuleks esikohale seada inimeste ja planeedi heaolu. Valitsused ja erasektor peaksid oma majandused ümber orienteerima vähese CO2-heitega ja vastupidavatele kasvumudelitele.
Aruandes keskenduti viiele kiireloomulise tegevuse põhivaldkonnale, mis põhiliselt kordasid ÜRO Agenda 2030 jutupunkte. Peamine tegur, mis silma paistis, oli aga üleskutse võtta meetmeid säästva arengu eesmärkide rahastamisel.
Aruandes kuulutati:
Liikmesriigid peaksid kinnitama ja ellu viima 500 miljardi dollari suuruse säästva arengu eesmärkide stiimuliplaani aastas kuni 2030. aastani.
See nõuab viivitamatut tegutsemist: a) tegeleda võla kõrgete kuludega ja võlaraskuste suurenevate riskidega, sealhulgas muutes lühiajalised kõrge intressiga laenud pikaajaliseks (üle 30 aasta) madalama intressimääraga laenuks. ; b) suurendada massiliselt taskukohast pikaajalist arengu rahastamist, eelkõige mitmepoolsete arengupankade kaudu, suunates ümber spetsiaalseid laenuõigusi ja viies kõik rahastamisvood vastavusse eesmärkidega; ja (c) laiendada ettenägematuid rahalisi vahendeid kõikidele abi vajavatele riikidele.
80-leheküljeline SDG aruanne jagas 17 eesmärki väga üksikasjalikult, sealhulgas värvikas visuaalne kokkuvõte “halvast olukorrast”, millega meie maailm väidetavalt silmitsi seisab. Kuid isegi vaatamata ilmselgele ebaõnnestumisele, mida ÜRO kestliku arengu eesmärk järgib, jäävad nad siiski optimistlikuks, ÜRO liikmed lubavad ” poliitilises deklaratsioonis “:
Kinnitame veel kord oma pühendumust 2030. aasta tegevuskavale ja selle kestliku arengu eesmärgid tõhusalt ellu viia ning järgime kõiki selles sätestatud põhimõtteid. Tegevuskava 2030 jääb meie üldiseks teekaardiks säästva arengu saavutamiseks ja paljudest meie ees seisvatest kriisidest ülesaamiseks. Tegutseme kiiresti, et realiseerida selle visioon inimeste, planeedi, õitsengu, rahu ja partnerluse tegevuskavana, jätmata kedagi maha. Püüame kõigepealt jõuda kõige kaugematesse osadesse.
A
The New American
