11.detsember 2022.a.
Avalik pöördumine EV valitsuse, EV peaministri, Riigikogu, Terviseameti, ministeeriumide, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu ja õiguskantsleri poole.
7.12.2022.a. saatis tervise- ja tööminister ministeeriumidele kooskõlastamiseks Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise eelnõu.
Kooskõlastamise tähtajaks on määratud 14.12.2022.
Uus määrus §2 (6) sätestab: “Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist ning küsib temalt õpilase immuniseerimiseks nõusolekut. Seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut või keeldumist säilitatakse koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Seadusliku esindaja keeldumise korral võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda immuniseerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest.”
Oleme kategooriliselt vastu nimetatud punkti lisamisega immuniseerimise korraldamise nõuetesse . Sõnastus tuleb muuta järgmiseks:
“Seadusliku esindaja keeldumise korral ei tohi koolitervisehoiuteenuse osutaja immuniseerida alaealist õpilast isegi juhul, kui õpilane seda ise soovib.”
Selgitus
Alaealise lapse tervis on liiga suur väärtus selleks, et sellega võiksid kergekäeliselt ümber käia asjasse mittepuutuvad kolmandad isikud. Alaealise lapse osas teevad tsiviliseeritud, demokraatlikus ühiskonnas olulisi otsuseid tema vanemad või eeskostja. Andes selle vastutuse riiklike institutsioonide või võõraste inimeste kätte, deklareeriksime sisuliselt ükskõiksust, hoolimatust, empaatiavõimetust oma laste suhtes.
Alaealiste laste eest vastutustundlik hoolitsemine kätkeb endas iseenesestmõistetavalt vastutust ka tema tervise eest. Ja seda seda saab teha üksnes lapsevanem (või eestkostja), kes on lapse isikupära, iseärasuste ja vajadustega kõige paremini kursis.
Ükski ametnik ei ole pädev otsustama selle üle, milline on vastutustundlik lähenemine lapse terviseküsimustele. Seda elementaarset tõsiasja ignoreerides liigume juba ohlikult lähedale totalitaristlikule Hiinale või Põhja-Koreale.
Samuti ei ole pädev terviseküsimustes adekvaatseid otsuseid tegema alaealine ise.
Niivõrd keerulistel teemadel nagu seda on vaktsineerimine, käivad maailma juhtivate epidemiolooogide, allergoloogide, infektsionistide, patoloogide, pediaatrite ja paljude muude tervisespetsialistide vahel tulised vaidlused. Maailma kõige enam tsiteeritud teadlased ei ole jõudnud veel üksmeelele selles, kui pikk ja milliseid kõrvaltoimeid sisaldav on vaktsineerimisriskide loetelu. On küll teada terve hulk vanakooli vaktsiinide kõrvaltoimeid, kuid eksperimentaalsete (nt Covid-19 vastaste mRNA) vaktsiinide osas on need lõpuni kaardistamata.
See aga tähendab omakorda, et mitte ühelgi kooliõel ei saa olla pädevust vaktsiinide ohutuse, kõrvaltoimete, eriti aga pikaaegsete riskide hindamisel. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks ta sel juhul tagama õpilase piisava informeerituse?
Isegi juhul, kui kunagi peaksid turule tulema absoluutselt ohutud vaktsiinid, jääb mõistetamatuks, kuidas on jõudnud eelnõusse sõnastus, mille kohaselt võib alaealist last tema soovil vaktsineerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest.
Oleme Eesti Vabariigi seadusandluses oma laste kaitseks sätestanud, et
alaealine ei ole kaalutlusvõimeline, otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa tubakatooted;
alaealine ei ole kaalutlusvõimeline, otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa
alkoholitooted;
alaealine ei ole piisavalt vastutusvõimeline, et olla iseseisev autojuht;
alaealine ei ole enne 16. eluaastat piisavalt kaalutlusvõimeline, et astuda täiskasvanuga seksuaalvahekorda (noorema kui 16-aastase isikuga seksuaalvahekorda astumine on täiskasvanu jaoks kriminaalkorras karistatav);
inimene ei ole piisavalt vastutusvõimeline, et taotleda endale enne 21. eluaastat enesekaitse eesmärkidel relvaluba;
On arusaamatu, kuidas eelnõu koostanud Sotsiaalministeeriumi ametnikud sobitavad siia konteksti määruse, mille eelduseks on alaealise igakülgne pädevus mõistmaks füsioloogiat, bioloogiat, biokeemiat, immunoloogiat, toksikoloogiat, jne, lisaks alaealise igakügne kompetents vaktsiinide (sh mRNA vaktsiinide nanolipiidsüsteemide) toimemehhanismide osas? Kuidas on eelnõu algatajad plaaninud tagada, et alaealine laps omab sellistes valdkondades kompetentsi, mida ei oma tänaseks veel väga paljud tipp-spetsialistid?
Äärmiselt murettekitav on ka eelnõu algatamise ajastatus, mis langes kokku valitsuse poolt mõtlematult kokkuostetud vaktsiinikoguste ning aegumistähtaegade avalikustamise kuupäevaga (6.detsember 2022). Niivõrd lapsevaenuliku eelnõu koostamine ning selle kooskõlastusringile saatmine päev pärast halvaksminevate vaktsiinikoguste kokkulugemist jätab paratamatult mulje, et valitsuse ebakompetentsed, maksumaksja raha raiskavad otsused plaanitakse kinni maksta laste tervise hinnaga. Kas tõesti selleks, et mitte sattuda süstimata jäänud vaktsiinikoguste pärast Euroopa Liidu ametnike silmis halba nimekirja, otsustati laste jaoks kasutegurit mitteomav, kuid samas endas suuri tervseriske kätkev kraam manustada laste organismi? Kuidas käib see kokku õigusriigi põhimõtetega, et valitsuse lühinägelike otsuste tõttu seatakse ohtu lapsed – meie kõige kallim vara, meie tulevik?
Erilist tähelepanu tõmbab kooliõdede ja immuniseerimiskava määruse Eelnõu paragrahv 1 punkt 2 , mis sätestab, et “Iga õpilast immuniseeriv tervishoiutöötaja peab veenduma, et tal on selleks kaalutlusvõimelise õpilase teadlik SUULINE nõusolek.”
Seega pole koolitervishoiuteenuse osutajal mitte mingit kohustust tõestada, et õpilane on oma nõusoleku andnud! Kui lubaksime seadusesse sisse kirjutada, et piisab õpilase SUULISEST nõusolekust ning kooliõe suulisest kinnitusest selle nõusoleku saamise kohta, looksime laste tervise osas täielikult kontrollimatu ning vastutustundetu olukorra, kus saaks võimalikuks kõikide allergikute, epileptikute, diabeetikute jms terviseprobleemidega laste väärkohtlemine ning nende elu ohtu seadmine. Teaduskirjandus on juba möödunud sajandil vahendanud hulgaliselt faktimaterjali selle kohta, et vaktsiinimürgid kumuleeruvad ajju, maksa, neerudesse, kilpnäärmesse jms organitesse. See tähendab muuhulgas, et ilma kirurgilise sekkumiseta ei saa ka professionaalsed meditsiinitöötajad teha järeldusi konkreetse lapse tundlikkuse ning tema ajju juba kogunenud mürkide koguse kohta. Kuidas seda peaks pädevalt suutma hinnata kooliõde? Kui seda aga keegi hinnata ei suuda, on alati võimalus, et ka seni täiesti tervel ja varasematest vaktsiinidest tüsistusteta pääsenud lapse jaoks võib olla just viimane vaktsiinisüst ülemääraseks tilgaks taluvusekarikas, misjärel avalduvad “ootamatud, seletamatud, millegagi seostamatud” tervisehädad.
Seaduseloojal tuleb end viia kurssi vaktsiinide tegelike ohuandmestikega ning mõista, et siinkohal ei räägi me süstekoha punetusest, vaid tüsistustest, mis on juba tänaseks lõppenud paljude laste jaoks ravimatute immuunsüsteemi haigustega, halvatuse, närvisüsteemi degeneratiivsete haiguste, autismi, afaasia, kurtuse jms-ga.
Eelnõus ei ole muuhulgas sõnagi selle kohta, kuidas on eelnõu algatajad kavatsenud korraldada vaktsiinitüsistuse saanud laste hooldamise, ravikulude katmise, perele hüvitiste maksmise jms.
Meie lapsevanematena, emade, isade ja vanavanematena ei saa sellise riski võtmist mingil juhul aktsepteerida.
Palume eelnõud sellisel kujul mitte vastu võtta.
MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond
MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda
MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks
Pöördumise allkirjastamine
