27. juunil allkirjastas sotsist minister RIINA SIKKUT Karistusseadustiku ja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille nimi on Patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamine ehk lühendatult PET.
Eelnõu kohaselt soovitakse saavutada olukord, kus iga Eesti täisealine inimene saab soovi korral PET-i teha, saades selleks enne kohustuslikku arstlikku nõustamist ja vajadusel abi PET-i vormistamisel, ning säilitada PET digilugu.ee, kust see on kättesaadav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. See algatus on loodud kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ ja selle 2024. a tegevuskava eesmärkidega.
Inimene saab valida, kolme võimaluse vahel:
1. inimene keelab igal juhul endale teatud tervishoiuteenuste osutamise, kui ta on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama (otsusevõimetu seisund).
2. inimene keelab endale teatud tervishoiuteenuste osutamise juhul, kui ta on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama (otsusevõimetu seisund) ja tema otsustusvõimetu seisund on ARSTIDE HINNANGUL pöördumatu. Sellisel juhul annab inimene arstile õiguse prognoosida ja selle põhjal otsused langetada.
3. inimene keelab endale teatud tervishoiuteenuste osutamise juhul, kui ta on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama (otsusevõimetu seisund) ja tema haigusseisund on ARSTIDE HINNANGUL pöördumatu ning ei vasta tema jaoks vastuvõetavale elukvaliteedile, mille ta on määratlenud käesolevas tahteavalduses. Sellisel juhul võib inimese otsustusvõimeline seisund küll taastuda, kuid jääb temale vastuvõetamatu füüsiline puue – näiteks kõigi jäsemete halvatus seljaaju kahjustuse tagajärjel.
NB ! Märkimisväärne on aga see, et Karistusseadustikus kavatsetakse kõrvaldada Tervisevastaste süütegude koosseis, et VÄLTIDA ARSTI võimalikku vastutust PET-i kui patsiendi isikliku tahteavalduse järgimise tagajärgede eest.
Ehk siis loomisel on õigusliku alus teise inimese tapmiseks, mis toob tulevikus juurde erinevaid ettekäändeid tapmisiks.
Erilist tänu avaldatakse:
dr KATRIN ELMETILE, kui PET projekti pühendunud ja innustavale vedajale,
Riigikogulasest prof MARGIT SUTROPILE, kui PET eetiliste aspektide väljatoojale,
KERSTEN KÕRGELE, kui PET koostamise protsessi loomisesse panustajale,
HELE EESMAALE kui magistritöö “Tulevikujuhised de lege ferenda” (2022) autorile, kelle lahkel loal on magistritööd kasutatud väljatöötamiskavatsuse koostamisel.
